„Praegu lähtutakse laste vajadustest ning elatist maksva vanema sissetulekutest. Minu ettepanek oleks taastada varasemalt kehtinud süsteem, kus lapse elatusraha suurus oli % elatist maksva vanema sissetulekust. Samas ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool EV kehtivast miinimumpalgast,“ kirjutab ettepaneku teinud naine osalusveebis.

Idee autor arvates tuleks lähtuda elatist maksva lapsevanema tegelikust sissetulekust ehk deklareeritud tulude kõrval arvestada ka elustandardit. „Kohtupraktikas tuleks võrdsustada tippadvokaadi palganud lapsevanema sissetulek vähemalt praeguse emapalga ülempiiriga,“ lisas ta.

Olukorras, kus elatist maksval lapsevanemal on mitu järeltulijat ja näiteks miinimumpalk, peaks ettepaneku tegija arvates oma abikäe ulatama riik.

Kui praegu on arutluse all võimalus siduda tulevikus pensionilisa laste arvuga, siis antud juhul tuleks idee autori sõnul aluseks võtta pigem makstava elatise suurus. „Et ei tekis olukorda, et faktiliselt kümne lapse vanem (kes tegelikkuses pole võimeline lapsi ülal pidama), ei saaks tulevikus pensionilisa iga lapse pealt,“ selgitab ta.

Riiklik alimendifond enam arutlusel pole

Mõned aastad tagasi käis nö riikliku alimendifondi idee välja ka Res Publica, kuid riigikogus ettepanek toetust ei leidnud.

„Ma käisin puldist seda vist kaks korda esitamas, aga ükski teine erakond poolt ei hääletanud,“ rääkis eelnõu toonane eestvedaja Reet Roos Päevaleht Online´ile. Tema sõnul põhjendas näiteks Reformierakond Rein Langi suu läbi keeldumist sellega, et tegu on kahe eraisiku vahelise küsimusega, mis ei ole riigi asi.

„Keskerakond koridorides kiitis mind, aga hääletamisel Lauri Laasi rääkis, et eelnõu on poolik ja toores,“ lisas Roos.

Eelnõu kohaselt oleks riik pidanud maksma 75% miinimumelatusmäärast ning hiljem summa võlglaselt ise (kohtutäituri abil) sisse nõudma. “Erinevate uuringute ja ka Läti näite puhul võib öelda, et riigile võlgu olla – sellesse suhtutakse palju tõsisemalt kui näiteks oma eksile võlgu olla,” selgitas Reet Roos.

Hetkel Isamaa ja Res Publica Liidul midagi sarnast töös ei ole ning Roos ei usu, et praeguses rahanappuses ka lähitulevikus midagi loota oleks. Küll aga usub ta, et kunagi midagi sarnast siiski teoks saab. “Ega see Reformierakonna emapalk ka õnne kõigi õuele ei too,” lisas ta.