„Kui mõni riik tahab oma võlakoormust suurendada üle 60% SKT-st, minna suuremasse defitsiiti kui kolm protsenti või teha eelarve, mis poleks struktuurselt tasakaalus, siis nad peavad selle jaoks eelnevalt teiste käest saama heakskiidu,” kirjeldas riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi direktor Juhan Lepassaar mõttepaberi üht, eelarvetega seotud punkti.

Nelja euroliidu institutsiooni presidendi poolt kokku pandud, meedias Euroopa Nõukogu presidendi Herman Van Rompuy järgi Rompuy raportiks kutsutav mõttepaber on aga juba saanud paljuski tähelepanu just seetõttu, et annab märku järjest kasvavast poliitilisest, rahanduslikust ja panganduse liidust. Sisuliselt võtaks see kava näiteks Briti ajalehe The Guardiani arvates üpris konkreetse suuna Euroopa Ühendriikidele.

Eile pärastlõunal Brüsseli poole lendama asunud peaministri Andrus Ansipi sõnul aga ei ole tegemist väga dramaatilise või revolutsioonilise mõttega. „Kava räägib sellest, et kokkulepitud reeglitest tuleb kinni pidada – sellest oleme me kogu aeg rääkinud,” ütles ta. Viidates aga mõttele, et riikide eelarveid saaks Brüssel mõjutama hakata alles siis, kui reegleid on rikutud, nentis ta veel, et Eestil on nende piirideni „päris pikk tee käia”. „Ma loodan, et me kunagi sinna lähedalegi ei jõua,” ütles Ansip.