Portaali osale.ee üles riputatud ettepaneku kohaselt on sorteeritud prügi tooraine, mida saab ümber töödelda või põletada kalliks soojusenergiaks. „Miks peab selle äraandmise eest veel peale maksma? Hoopis selle eest tuleks peale maksta, kui väärt toorainet ära antakse või vähemalt peaks äraandmine olema tasuta,“ kirjutab teema algataja.

„Kui prügi äravedu oleks tasuta, siis poleks kellelgi vajadust hakata seda kusagile metsa alla või põllule vedama,“ leiab kodanik.
Sorteerimata prügi vedu peab aga tema sõnul jääma tasuliseks, kuna nii motiveeritaks inimesi jäätmeid sorteerima. Lisaks on sorteerimata prügi töötlemine tema arvates kulukam.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul tuleb jäätmekäitlust paratamatult vaadata kui majandustegevust.

„Jah, liigitikogutud materjalidel võib olla ja ongi teatud positiivne hind. See hind on siiski maailmaturu muutustest ka üsna sõltuv, näiteks langesid selliste materjalide hinnad 2008. a lõpus kordades, siiski on 2009. a need taas tõusnud, olles ikkagi märgatavalt madalamad 2008. a suve tipptasemest,“ selgitas ta Päevaleht Online´ile.

„Lisaks on paratamatult ka selliste otseselt materjalina ringlussevõetavate (recycling) materjalide osas eelnevalt olulised tegevuskulud - kogumismahutid, kogumine ja vedu, järelsortimine, pakendamine, transport otsesesse käitluskohta (tehasesse), kus siis ringlussevõtt toimub,“ rääkis Eek.

Sageli toimub käitlemine aga Eestist üsna kaugel, mõne materjali (plastid, osa vabapaberist, metallid) puhul ka Aasias ja Kaug-Idas. Hinnakõikumistest tulenevalt katab materjali müügihind mõnel juhul eelnevalt tehtavad kulud, enamasti aga ka mitte. „Teisiti öeldes on materjal kogumishetkel negatiivse väärtusega,“ lisas Eek.

Tasuta teenus ei motiveeri jäätmeid vähendama

Jäätmeosakonna juhataja sõnul on sorteeritud prügi tasuta äravedu mõnes mõttes juba ka rakendatud, näiteks pakendiorganisatsioonide kaudu toimuv pakendite kogumine või ka muude tootjavastutuse põhimõttel kogutavad jäätmeliigid nagu näiteks patareid ja akud, elektroonikaromud, rehvid ja autoromud. Siiski lisas Eek, et tootjavastutuse põhimõte ei ole „kõikvõimas“ ja selle laiendamisega kaasnevad omad probleemid.

„Seni jäätmevaldaja kulul toimuv vanapaberi- ja biojäätmete kogumine (näiteks Tallinnas aga ka mõnel pool mujal) on muidugi võimalik korraldatud jäätmeveo mudelis korraldada ka selliselt, et tasu makstaksegi ainult segajäätmete eest - ja teenuse osutaja peab siis liigitikogutavate jäätmete käitluse kulu arvestama segajäätmete käitlusteenuse hinna sisse. Sellise põhimõtte rakendamine on ka võimalik praegu, sõltudes otseselt kohaliku omavalitsuse otsusest korraldatud jäätmeveo rakendamisel,“ selgitas Eek.

Siiski kaasneks ainult segajäätmete eest maksmisel teised ohud, näiteks satub segajäätmeid ka liigitikogutava prügi hulka. „Täiesti tasuta olulise osa jäätmete ära andmine ei loo ka motiivi mõelda kaasa jäätmete vältimise- ja vähendamise teemal, mis tulevikku vaadates on üha tähtsam,“ tõi Eek välja ühe olulisema kitsaskoha.

Osalusportaalis on siiani ettepaneku poolt hääletanud kolm ning vastu üks inimene. Oma arvamust on võimalik avaldada veel 10. novembrini.