Ettevõtjad: Tallinn 2011 nõukogus peab olema meie esindaja

Kaubandus-tööstus­koda on Tallinna linna käitumises nõukogu määramisel pettunud.

„SA nõukogus on praegu selgelt alaesindatud ettevõtjad või neid esindavad organisatsioonid,” teatab Eesti kaubandus-tööstuskoja direktor Siim Raie Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele adresseeritud kirjas, millega viitab möödunud nädalal pärast ettevõtjaid esindanud liikme Cardo Remmeli tagasikutsumist tekkinud olukorrale.

„Linnapea päev varem faksitud kiri, kus Remmeli tagasikutsumisest teatati, ei jätnud kaubanduskojale vastuvaidlemiseks ruumi. Dialoogi oleks viisakas pidada varasemas staadiumis ja põhjendatumalt,” märkis Raie.

Kirjas on esile toodud ka põhikirjapunkt, millega on ette nähtud, et sihtasutuse koosseisu kuuluvad üldjuhul Tallinna linnavalitsuse, kultuuriministeeriumi, Eesti linnade liidu, EAS-i ja Eesti kaubandus-tööstuskoja esitatud kandidaadid. Praeguseks on tekkinud olukord, kus kaubanduskoja kandidaat puudub nõukogust üldse.

Peale selle viitab Raie sihtasutuse põhikirjale ja rõhutab, et nõukogus on koht ette nähtud kaubanduskoja esitatud kandidaadile, kes ei pruugi samal ajal olla kaubanduskoja juhatuse liige. Mäletatavasti oli just Remmeli mittekuulumine koja juhatusse põhjenduseks, mille tõi tema tagasikutsumisele abilinnapeast nõukogu liige Kaia Jäppinen.

Seisukohta veel pole

Jäppinen sõnas, et linna esindajad pole jõudnud veel oma seisukohta kaubanduskoja etteheidete suhtes kujundada. Cardo Remmeli või kellegi teise ettevõtjate poolt nimetatud isiku nõukogusse nimetamine on Jäppineni sõnul praegust põhikirja vaadates võimatu. „Selleks oleks vaja uuesti volikogus nõukogu põhimäärust muuta,” märkis ta.

Põhikiri näeb juhatuse ette maksimaalselt 11-liikmelisena, praegu on see arv koos.

Välja vahetatud liige Cardo Remmel, kelle asemele ilmusid nõukokku Moonika Batrakova, Riho Rõõmus ja Katrin Saks, vastas küsimusele võimaliku tagasikutsumise kohta: „Ma ei ole valmis sellele küsimusele vastama, aga emotsionaalne vastus oleks „ei”, sest selline asjaajamine näitas respekti puudumist.”

Siim Raie lisas, et Mikko Fritze ja tema meeskond on käinud kojas oma tegemisi tutvustamas ja Eesti ettevõtjate teadlikkus kultuuripealinna projektist on ül­diselt suur. „Vaatamata praegustele majandustingimustele, kokkukuivanud sponsorrahadele ja annetustele, on meie moraalne toetus olemas,” lisas ta.

Mutli: üritused toimumata ei jää

•• Kolmapäeval kogunenud SA Tallinn 2011 nõukogu kinnitas kultuuripealinna tänavuseks eelarveks 71,82 miljonit krooni. Linna osa moodustab sellest 20 miljonit krooni, riigi osa 10 miljonit.

•• Enne möödunud aasta lõppu oli juttu riigi eraldatavast 20 miljonist kroonist ning linnalt 41 miljonist.

•• Ülejäänud rahastus tuleb Ettevõtluse Arendamise Siht­asutuse, Mitte-eestlaste Integratsiooni SA, Euroopa vaba­tahtlike teenistuse, Interregi programmi ja toetajate käest ning müügitulust. Lisandub ka Mercouri pree­mia 1,5 miljonit eurot, mille saamine selgub kevadel.

•• Juhatuse liige Jaanus Mutli kinnitas, et selle summaga on võimalik tänavu plaanitud üritused ellu viia. 2010. aasta eelarvest moodustavad programmikulud 20,6 miljonit krooni, tulevaks aastaks on selleks plaanitud ligi 100 miljonit.