Ettevõtjad tõstavad tarbijate sääste jahtides hooga hindu
Aasta tagasi sai tonni puitbriketti osta 2215 krooniga. Eile tuli 40 kilo kergema briketikoguse eest Tallinnas asuvas Küttekeskuses maksta 2400 krooni. Kui briketi hind on viimase aastaga kerkinud keskmiselt 5–6 protsenti, siis näiteks märjad ja saagimata küttepuud on aastaga kallinenud tervelt 25 protsenti.
AS-i Tootsi Turvas töödeldud kütuste ja energeetika juht Ülo Stokkeby kinnitas, et turbabriketi hind tõusis augustis 4,4 protsenti ja eelolevatel kuudel pole uusi hinnatõuse karta. Kuid miks peab turba hind kerkima ajal, mil tööinimeste palgad pole veel tõusma hakanud ja ka riik pole turba kaevandamise ressursitasu tõstnud?
HInnad kerkivad päevadega
Stokkeby sõnul põhjustab Tootsi Turba hinnatõusu peamiselt elektri hinna tõus.
Kui turbabriketi hind on eelmise aastaga võrreldes kerkinud ka konjunktuuriinstituudi statistika kohaselt kõigest neli protsenti, siis tõsine hinnaralli käib küttepuude turul, kus hinnad kerkivad päevadega. Kui augustis maksis odavaim ehk märg küttepuu 470 krooni ruumimeeter, siis eile sai kütteturult sama koguse juba 550 krooni eest.
Üle kümne aasta metsamaterjali varumise ja ülestöötamise ning küttepuude valmistamisega tegelnud Forestry OÜ juhatuse liige Ain Meister ütles, et küttepuude hinda veab ülespoole paberipuidu hinna tõus.
Omaette ooper on toidu hinnaga. Sisuliselt oli juba augustikuu andmetel piima hind poes võrreldes eelmise aastaga 28 protsenti kõrgem.
Nüüd, mil suuremad piimatootjad tõstsid veelgi kilepiima hinda, on piima hind eelmise aasta sama ajaga võrreldes kerkinud 40 protsenti.
Porgand, tomat, forell on vaid tühine loetelu toidukaupadest, mis on viimase aastaga 20 protsendi ringis kallinenud.
Elu kallinemist hindava statistikaameti poolt mõõdetava tarbijahinnaindeksi kohaselt tõusid tänavu augustis hinnad võrreldes eelmise aasta augustiga kolm protsenti. Kui vaadata aga viimaseid keskmise palga näitajaid, siis on keskmine palk tõusnud vaid protsendi ringis.
Majandusekspert Heido Vitsur ütles, et ettevõtjatele on viimased kaks aastat olnud väga raske aeg, mille käigus riik tõstis makse, kuid ettevõtjad ise hindu tõsta ei saanud.
Nüüd, kui inimeste kindlustunne tuleviku ees on tõusuteel ja riskitakse mängu panna ka oma sääste, julgevad ettevõtjad ka hindu tõsta.
„Tarbijatel on praegu rahaliselt veidi leebem olukord kui ettevõtjatel. Seepärast üritavadki ettevõtjad väljapääsu leida ja raha enda kätte saada,” selgitas Vitsur. Pealegi tuleb majanduseksperdi sõnul arvesse võtta ka toorainete ja teiste tootmist mõjutavate komponentide hinna muutumist.
Kuna ikaldus ja metsatulekahjud tõstsid maailmaturul teravilja hinda 20–25 protsenti, siis on Vitsuri sõnul möödapääsmatu ka leiva hinna tõus. „Mina meie ettevõtjaid ahnuses süüdistada küll ei söanda, sest neil on kolmekordselt raske: kriis kestab, maksud on tõusnud ja väliskrediit on raskesti kättesaadav. Lõpuks on ka toore kallinenud,” lisas Vitsur. Muidugi leidub Vitsuri sõnul ettevõtjate seas ka turukompajaid, kes mängivad pidevalt hinnaga, et saada aimu, milline on turu tasakaal.
Toidu käibemaks alanegu
Eesti suuremaid põllumajandustootjaid ja -töötlejaid ühendava põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus märkis, et kuigi viimasel nädalal on inimesed oma rahakotil saanud tunda piima ja piimatoodete hüppelist kallinemist, on piima hind tegelikult tõusnud juba aasta algusest saadik. Lähikuudelgi pole uutest tõusudest ilmselt pääsu, sest tõusuteel on nii kütuste, teravilja kui ka rapsikookide hind.
Samal ajal on põllumehed arutanud võimalust, et Eesti riik võiks langetada toiduainete käibemaksu määra 20 protsendilt näiteks poole madalamaks, et inimesed suudaksid hinnatõusu üle elada. „Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kus toiduainete käibemaks pole soodsam,” tõdes Sõrmus.
