Ettevõtted jooksid EAS-i innovatsioonirahale tormi
Üllatava tormijooksu tekitanud teadus- ja arendustegevuse projektide taotlusi hakkas EAS vastu võtma esmaspäeval kell 8.30.
“Elav järjekord oli ukse taga juba enne avamist,” ütles EAS-i tegutsevate ettevõtete divisjoni arendusjuht Indrek Kelder. Vähem kui poole tunniga lõid esitatud projektid juba EAS-i 63 miljoni kroonise eelarve lõhki.
Keldri kinnitusel ei osatud 2003. aastal lihtsalt ette näha, et Euroopa Liidu tõukefondidest ja vabariigi valitsuselt saadavaist 250 miljonist kroonist jääb kolme aasta peale ilmselgelt väheks. “Tollal tundus see hea summa olevat,” märkis ta.
Tegelikult on aga innovatsiooni valdkond väga jõuliselt arenenud ning tulevikus võiks sama suure summa ära jagada vaid aastaga. Turundus- ja kommunikatsiooniüksuse direktor Erki Peegel tõi üheks eduloo näiteks ettevõtte NeoQi, mis sai 2005. aastal EAS-ilt 1,2 miljonit krooni energiakookoni arendamiseks.
Taotlusi esitasid nädala alguses nii teadusasutused kui ka ettevõtted. “Taotlejate spekter on väga lai, sisuliselt adratagumisest vähiravimiteni,” piltlikustas Kelder.
Latt on kõrgel
Kelder kinnitas, et kõik taotlused vaadatakse läbi. “Mõned nagunii raha ei saa, sest latt on kõrgel,” ütles ta. Kui aga lati ületanuid on rohkem kui EAS-il raha, jaotatakse 63 miljonit taotluste esitamise järjekorra alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia ja innovatsiooni talituse juhataja Tea Danilovi kinnitusel taotleb ministeerium valitsuse 2006. aasta lisaeelarvest 30 miljonit krooni juurde. “Praeguse seisuga on kvaliteetsete projektide vajadus ligi 100 miljonit krooni,” lausus Danilov ja lisas, et kui vajadus peaks suurenema, on võimalik rohkemgi taotleda.
Kokku esitati tänavu EAS-i teadus- ja arendustegevuse projektide konkursile kokku 30 taotlust ligi 120 miljonile kroonile, neist üheksa tuli ülikoolidelt, ülejäänud ettevõtetelt.
