ETV-l pole raha Vene kanalitega võitluseks

Kuigi märkimisväärne Eesti elanikkonna osa on venekeelne ja üha rohkem räägitakse sellest, et need inimesed elavad teises inforuumis, ei kavatse ETV lähemal ajal neile mõeldud saateid teha, sest järjepideva programmi jaoks pole ressursse.

ETV peatoimetaja Heidi Pruuli on nõus, et muukeelse elanikkonna asumine teises inforuumis on probleem. „Et sealt hangitav info ei peegelda meie ühiskonnas toimuvat adekvaatselt, on üldteada ja sellest on ka rahvusringhäälingus pidevalt räägitud,” ütleb ta. Eriti selgelt jõudis see teadmine kohale pärast pronksiöö sündmusi, mistõttu käivitati 2007. aasta mais venekeelne uudisteportaal novosti.etv24.ee.

ETV teise kanali avamisega tekkis Heidi Pruuli sõnul võimalus luua sinna venekeelsete saadete vöönd, mis käivitus 2009. aasta alguses ja mida püüti elus hoida kuni 2012. aasta kevadeni. „Kahjuks ei andnud need jõupingutused loodetud tulemust, vaatajahuvi oli väike, rahastus puudulik ja kasvupotentsiaal olematu. Kogesime, et meie käsutuses oleva rahaga ei suuda me Eestis levivate suurte ja mitmekesist programmi pakkuvate Vene telekanalitega konkureerida,” tunnistab peatoimetaja.

Pruuli möönab ühtlasi, et üksikute projektitoetuste najal ei jõua ETV kuigi kaugele ja see tegevus ei ole tema hinnangul ka jätkusuutlik. „Fakt, et meil ei ole organisatsioonis juba kümmekond aastat venekeelsete saadete toimetust, kõneleb enda eest,” nendib ta.

Ühest saatest ei piisaks

Pruuli täiendab, et kui ei ole inimesi, kelle igapäevane ülesanne on sihtrühma ootusi teades saateideid pakkuda ja saated teha, ning kui ei ole ressursse, millega teatud hulka saateid järjepidevalt toota, ei saa rääkida läbimõeldud tegevusest ega oodata ka tulemusi. „ERR-i praeguse eelarve tingimustes ei ole toimetuse loomine ja sellele vahendite leidmine nähtavasti mõeldav.”

Täpsustavale küsimusele, kas rahvusringhäälingu eelarves ei ole raha, et teha vähemalt üks venekeelne saade, vastab Pruuli, et üks saade ei lahendaks olukorda. „See ei tekitaks vaatajaharjumust, vaid kaoks muu programmi sisse lihtsalt ära. Aga ERR-il on venekeelseid saateid edastav raadioprogramm Raadio 4, mis on oma kuulajad leidnud ja teeb väga head tööd. Mõistlik oleks pigem suunata lisavahendeid nende tegevuse laiendamiseks,” räägib ta.

Venekeelsete subtiitrite kohta lausub ETV peatoimetaja, et mõned saated, näiteks „Pealtnägija”, „Meie inimesed” ja „Ajavaod”, on ka praegu venekeelsete subtiitritega varustatud, kuid tema kinnitusel sellest kindlasti ei piisa. Laialdasem subtitreerimine nõuab samuti lisaressurssi tõlkijate ja titreerijate töö tasustamiseks. „Püüame laiendada oma saadete esinejate valikut ja kutsuda vestlusringidesse rohkem vene kogukonna esindajaid, et ühiskonna jaoks oluliste teemade arutelus oleks esindatud arvamuste laiem spekter.”