Euroopa Keskpank kahtleb, kas Eesti ikka on eurokõlblik
Üleeile toimus Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomitee kinnine istung, teemaks Eesti vastuvõtt euroalasse. Parlamendiliikmetele esines Euroopa Keskpanga juhatuse ja keskpanga nõukogu liige, sakslane Jürgen Stark – Euroopa Keskpanga mõjuvõimsamaid tegelasi.
Starki jutu võib lühidalt kokku võtta järgmiselt. Kuigi Eesti täidab Maastrichti kriteeriumid, kuigi Eestil on valuutakomitee, kuigi Eestis paljud juba kasutavad eurot, pole meie riik ikkagi eurokõlblik. Vähemalt praegu mitte. Euroala liikmelisusele on vaja uusi täiendavaid kriteeriume, näiteks võiks arvesse võtta sisemajanduse kogutoodangu ühe elaniku kohta. Kas Starki juttu võtta kahtluste, skeptitsismi või lausa vastuseisuna Eesti euroliikmelisusele, on tõlgendamise küsimus. Kuna istung oli kinnine, avalikkusele mitte mõeldud mõttevahetus, siis keegi seda eriti kommenteerida ei taha.
Euroopa Keskpanga pressiteenistus jääb napisõnaliseks ja Jürgen Stark kommentaare ei jaga. „Euroopa Keskpanga ametlik seisukoht tuleb maikuus, kui ilmub vastav raport,” teatab keskpanga pressiteenistus. Jutt käib siis lähenemisaruandest „Convergence report”, mis hindab Eesti eurokõlblikkust.
Üks kohtumisel osalenud, kuid anonüümseks jääda soovinud europarlamendi liige ütles siiski, et tema arvates pole kahtlust: Starki sõnum Eestile on ei.
Eesti esindaja selles komitees, teisipäevasel Eesti-teemalisel istungil osalenud Ivari Padar pehmendab veidi seal öeldut. „Me ei tohiks Starki sõnadest ära ehmuda,” ütleb Padar „Jürgen Stark esindab sellist konservatiivset, skeptilist, kahtlevat seisukohta. Keskpankurlik stiil.”
Tuleb tõsine debatt
Aga ka Padar tunnistab, et suhtuda Eesti vastuvõtmisse kui tehtud!-teemasse ei ole õige. „Mütsiga lööma minna ei saa,” arvab Padar „Tõsine debatt on tulemas ning Eesti eesmärk peabki olema kahtlejate ja vastaste veenmine.” Taust on selge. Esiteks traditsiooniline küsimus: kui jätkusuutlik Eesti ikkagi on? Nõutavad kriteeriumid võib ju korraks täita, aga kas olukord ka püsima jääb. „Näiteks arutleti teemal, et kui Eestis inflatsioon nii kiiresti langes, kas inflatsioon ei või jälle kiiresti tõusma hakata,” toob Padar näite.
Sakslasest europarlamendi liige Jürgen Klute, kes on samuti majandus- ja rahanduskomitee liige, ütleb, et ta ise sellel Eesti vastuvõtmise teemalisel istungil küll ei osalenud, kuid tema „muljed” seal valitsenud meeloludest annavad mõista, et Kreeka on Euroopa Keskpanga põhjalikult ära ehmatanud. „Mind ei pane üldse imestama Jürgen Starki arvamus. Euroopa Keskpank ongi oma seisukohtades hakanud kalduma veelgi ettevaatlikumasse poolde,” lisab Klute.
Üks kõrge Eesti riigiametnik, kes on kursis Eesti euroalasse vastuvõtmise läbirääkimistega, ütleb, et Euroopa Keskpanga suhtumine on tõepoolest skeptiline. Keskpanga seisukoht võiks parimal juhul tulla „olgu, selle veel võtame vastu”, aga ei maksa imestada, kui tuleb „Eestit pole soovitav veel vastu võtta”. Peab muidugi lisama, et keskpank on protsessis küll mõjukas, aga nemad lõpuks ikkagi ei otsusta Eesti vastuvõtmise üle.
Päris kindel on aga see, et kui Eesti lipsabki euroalasse veel praeguste tingimuste alusel, siis järgmised taotlejad (nt Läti, Leedu) peavad läbima tunduvalt rängema kadalipu.
Sakslased ei taha ala laienemist
•• Igaüks, kes on viimastel kuudel lugenud Saksa ajalehti, kuulanud sealsete kommentaatorite arvamusi ja mida sealne rahvas räägib, teab, et Saksamaal on suur vastuseis euroala edasisele laienemisele.
•• Nii Kreeka kui ka Hispaania majandusolukorra valguses küsitakse nüüd: kas praeguste Maastrichti kriteeriumide täitmine on ikkagi piisav? Eesti aga rõhub just sellele, et meie täidame Maastrichti kriteeriumid ja nii tuleks ka meid euroalasse võtta. Saksa lehed aga kirjutavad, et euroalasse peaksid kuuluma ühesugused, ühesuguse majanduse ja arengutasemega riigid. Siit ka soov täiendada, lisada ja kehtestada uusi Maastrichti kriteeriume.
•• Võib ju vastu vaielda, et poole mängu pealt reegleid ei muudeta, ja kui Eesti ikkagi täidab normid, tuleb ta vastu võtta. Ent vaadakem, kuidas Eesti riik ise majanduskriisi ajal on käitunud – valitsus on kärpinud eelarvet, murdnud varasemaid lubadusi lihtsa põhjendusega: olud on muutunud. Täpselt samasugust põhjendust „olud on muutunud“ võib ju kasutada ka siis, kui on vaja öelda, et praeguste Maastrichti kriteeriumide täitmisest enam ei piisa.
•• Pealegi, iga kriteeriumi kõrval on ka mõiste „jätkusuutlik”. Jätkusuutlikkus on aga juba väga hinnanguline näitaja. Kui Eestis on euroalasse vastuvõtmist tihti käsitletud kui formaaljuriidilist protsessi – täidame nõutud punktikesed! –, siis lõppkokkuvõttes on tegemist ikkagi poliitilise otsusega.
