Euroopa keskpank saadab igasse kodusse 20-eurosega plastkaardi
Euroopa keskpank ja Eesti Pank tutvustasid eile Frankfurdis esmakordselt infovoldikut, mis saadetakse selle aasta lõpukuudel kõikidesse Eesti majapidamistesse, et tõsta inimeste teadlikkust euro väljanägemisest ja turvaelementidest.
Visuaalselt valimisvoldikut meenutava trükise huvitavaimaks osaks on kaks pangakaardi suurust plastkaarti. Kaardi üks pool näeb välja nagu 20-eurone rahatäht. Kaardi teine külg peaks olema aga praktiline abimees nendele inimestele, kel Eesti kroonide ja euro väärtuste ümberarvutamine peast väga hõlpsalt ei suju.
Nimelt muutub Nõukogude ajal kunagi toodetud ja üsna levinud kalendrite põhimõttel kaardi kujutis selle kallutamisel. Kaardile on kantud kõikide eurosentide ja paberrahade väärtus Eesti kroonides. Sisuliselt piisab ühest pangakaardi suurusest plasttükist, et eurole üleminekule järgnevatel nädalatel suudaksid ka arvutamisega kimpu jäävad inimesed uue raha väärusest aru saada.
Eesti Panga avalike suhete juht Viljar Rääsk rääkis, et selline infovoldik läheb kõikidesse Eesti majapidamistesse, ja nendes omavalitsustes, kus venekeelsete elanike arv on üle poole, saadetakse ka venekeelne voldik.
Rääski andmeil peaks voldik jõudma inimeste postkasti novembri lõpus. Eestis on statistikaameti andmetel umbes 730 000 majapidamist. Seega kokku saadavad Euroopa keskpank ja Eesti Pank ühiselt koostatud ja rahastatud voldikuid umbes miljon tükki.
Lisaks on valitsus lubanud inimestele saata omalt poolt ka kalkulaatori, mis suudab kroone eurodesse arvutada automaatselt.
Kolm põhimõtet
Lähikuudel tuleb pankuritel inimestele selgeks teha kolm tähtsat põhimõtet, milleks on katsu, vaata, kalluta. Lihtsamalt öeldes peaksid inimesed näiteks turul või poest raha saades esmalt seda kätega katsuma, et tunnetada selle madalamaid ja kõrgemaid kohti. Lisaks peaksid inimesed veenduma, kas saadaval rahatähel on olemas sarnaselt käibel olevate kroonidega turvaniit ja vesimärgid ning kallutamisel ilmnevad muutuvad hologrammid.
Praeguse euroala kogemus näitab, et kõigest 80 protsenti valeeurodest on valmistatud üsna hea kvaliteediga ka professionaalsete võltsijate poolt. Samal ajal viiendik võltseurodest on järele tehtud üsna primitiivseid vahendeid kasutades. Näiteks paljundatakse eurosid tavalisele kontoripaberile. Kuid euroalas on ka kurioosumeid, kus kommertspankadesse on jõudnud näiteks 300-euroseid rahatähti, mida tegelikkuses pole keskpangad siiani veel emiteerinudki. Või siis on ringlusesse jõudnud ka „uuenenud” kujundusega eurosid.
