Euroraha valgub linnadesse-valdadesse kokkuhoiust küsimata
Kuus miljardit krooni Euroopa rahadest võtab lähiaastail materiaalse kuju Eesti linnades ja külades, kusjuures riiklike investeeringute kokkutõmbamine ei tohiks neid plaane rikkuda.
“Võru linnas suurenevad investeeringud 2008. aastal oluliselt võrreldes eelmise aastaga, sest läinud aastal valmistasime palju projekte ette,” lausus Keiu Ruus Võru linnavalitsusest. Jutt käib Võrus sadadest miljonitest kroonidest.
“Viljandis on praegused aastad suurte investeeringute tegemise aeg, mille eesmärk on tugevdada meie linna konkurentsivõimet teiste suurte keskuste kõrval ning luua linna uusi väärtusi viljandlastele ja külalistele,” võttis Viljandi investeeringute mõtte kokku Eha Moosel linnavalitsusest.
“Suurimaks ja kogu piirkonnale olulisimaks ehituseks saab olema Jõgeva bussijaama platsi ja terminali ehitus viie-kuue miljoni krooni eest,” nimetas Jõgeva linnapea Viktor Svjatõ‰ev. “Teine habemega lugu on turvalise ülepääsu rajamine jalakäijatele üle raudtee või kahe miljoni krooni eest kino taasavamine esimest korda pärast taasiseseisvust,” lisas linnapea.
Haapsalus kavandatakse 53 miljoni krooni eest renoveerida äsjalahkunud arhitekti Ado Eigi loodud kultuurikeskus, aga ka 60 miljoni krooni eest põhjalikult uuendada kulunud rannapromenaad.
Viie aasta investeeringute nimekiri piirilinnas Valgas on pikk tervelt 64 objekti ning arvatavad summad küünivad 400 miljoni krooni kanti. Seda loetelu võiks pikalt jätkata.
“Kuus miljardit krooni Euroopa Liidu regionaalmeetmete summadest on kohalikele omavalitsustele väga suur finantsabi,” kommenteeris Sulev Liivik rahandusministeeriumi eelarveosakonnast.
Raha jõudku ka ääremaale
Linnavalitsused tõdesid investeeringute kohta infot andes, et lõplikud rahastamisotsused pole neile veel teada ja kõike ajalehes välja kuulutada ei julgeta.
Liivik möönis, et eks omavalitsused on kindlasti plaane uljamalt teinud ning rahasoovid on tavaliselt kordi suuremad kui võimalused. “Võib-olla väiksemas mahus kui esialgu loodetud ja võib-olla veidi hiljem,” lisas ministeeriumi ametnik. “Kui ehitushindade kasvud aeglustuvad, on lootust ka plaanitud investeeringud ellu viia.”
Maakonnakeskustes jagub Liiviku sõnul ajupotentsiaali, et projekte kirjutada ning neid teostada. “Mõne üksiku väiksema linna või valla puhul on küll kurb vaadata, kui valda juhtima valitakse üha uuesti inimesi, kes midagi teha ei suuda,” lausus ta. “Samas on riigi jaoks oluline piirkondade ühtlane areng ning rahasummade jõudmine ka
ääremaale. Tuleb toetada aktiivseid ja samal ajal järgi aidata passiivsemaid. Kui riigil oleks omavalitsuste eelseisvate aastate investeeringute kohta üleriigiline tervikpilt, oleks võimalik riigi toetussummasid piirkondade vahel ühtlasemalt jaotada,” lisas Liivik.
Maakonnakeskuste seas paistab kavade suurejoonelisuse ja suuremahulisuse poolest silma alla 10 000 elanikuga Paide linn, kus loodetakse lähiaastail investeerida umbes 850 miljonit krooni. Või Võru, kus rahakulutamise soov küünib 575 miljoni kroonini. Üle 300 miljoni krooni paigutamise on välja mõelnud Rakvere ja Viljandi linn.
Pooltes maakonnakeskustes neelavad suurimaid investeeringusummasid vee- ja kanalisatsiooniprojektid, millele kulub kokku üle miljardi krooni. Koos veevärgiprojektidega investeeritakse lähiaastail valdadesse ja linnadesse kokku 20 miljardit krooni. Need linnad, kus sellised suured tööd on juba tehtud, saavad keskenduda järgmistele, linnas rohkem väljapaistvatele projektidele.
Suuremad investeeringud
Valdade veeprojektidele
rohkem kui miljard krooni
•• Viljandi pärimusmuusikakeskus ja C. R. Jakobsoni gümnaasium – mõlemad 60 mln
•• Paide kutsekeskkool 400 mln
•• Kärdla sadam 60 mln
•• Valga konteinerterminali
arendamine 55 mln
•• Haapsalu promenaadi kaldarajatiste renoveerimine 60 mln
•• Võru hariduslinnak 200 mln
•• Tartu ringtee silla ehitus 1 mld
•• Rapla spordihoone 90 mln
•• Pärnu spordihall 120 mln
•• Põlva, Võru, Jõgeva, Rakvere, Narva, Kärdla, Paide veemajandusprojektid – kokku üle 1 mld
