EKA õppeprorektor Andres Tali ja haldus- ja finantsdirektor Toomas Johanson nendivadki Eesti Päevalehele, et sündmused – mille hari saabus 2012. aastal, kui naabrid olid EKA kohtusse kaevanud ja ilma jäädi SA Archimedes toetusest – on mõju avaldanud ja nüüd eelistatakse tähelepanu asemel tagaplaanile jääda.

Sukavabriku renoveerimise arhitektuurikonkurss on kavas välja kuulutada aprilli alguses, selgitab RKAS-i projektijuht Ivar Piirsalu. Žürii koguneb juunis, kui tööd on laekunud. Ehitustööd algaksid 2015. aastal ja 2016. aasta lõpus on EKA rahval lootust viimaks oma uude majja sisse kolida.

Maja hind oli 6,9 miljonit eurot, koos ehitusega on projekti kuluks rehkendatud umbes 24 miljonit eurot. Summa saab selgemaks pärast hangete tegemist. Oluline osa rahast peaks tulema Euroopa Liidu struktuurifondist, 15% EKA omaosalusega. Toetust on tarvis tuleval aastal. Ent veel pole teada, kas see nii libedalt läheb.

„Viimase informatsiooni põhjal ei ole veel täit selgust, kas EL-i uuest perspektiivist kõrghariduse infrastruktuuri finantseeritakse või mitte,” nentis Johanson. „Küll aga on meile lubatud nii rahandus- kui ka haridus- ja teadusministeeriumist, et raha saab olema. Vähemalt taotlused on sisse antud.” Ta lisas, et 2015. aastal on EKA-l tarvis tasuda omaosalusest 500 000 eurot ja ülejäänud umbes kahte miljonit eurot on vaja 2016. aastal.

Ühtlasi maksab EKA graafiku järgi SA-le Archimedes tagasi kunagi Tartu mnt 1 jaoks saadud ettemakse. Praeguseks on 2,25 miljonist eurost tasutud umbes pool miljonit. Tagasimakse graafik kehtib 2017. aastani, kuid vabariigi valitsus on nõudnud, et enne euroraha taotlemist tuleks kogu summa Archimedesele üle kanda.

„Hätta ei jäeta”

„Selline seisukoht on jõus,” kinnitas Johanson. „Aga see ei tähenda, et ei tehtaks teatud mööndusi. Küll aga jääb EKA-le kohustus summa tagastada. 1. jaanuari seisuga on kohustuse suuruseks 1,78 miljonit eurot – see on planeeritud EKA eelarvesse ja kaetakse omatulust.”

Johanson lisas, et sukavabriku renoveerimist nõue takistada ei tohiks. „Me oleme oma partnereid sellest võimalikust probleemist informeerinud,” märkis Tali. „Ma ei usu, et meid hätta jäetakse, ja küll mingi lahendus sellele probleemile leitakse. Meil on ju Tartu mnt 1 krundis kinni väga suur rahasumma.”

Tartu mnt krundi müüki panekuga aga ei soovi EKA esindajate sõnutsi kiirustada, sest enne tulevast aastat omafinantseeringut vaja pole. „Müügi ajast me kindlalt rääkida ei saa, sest strateegia töötatakse välja ja tegevust alustatakse selle aasta esimeses kvartalis,” märkis Piirsalu.

See-eest lähevad Piirsalu ja EKA esindajate kinnitusel tänavu müüki kaks EKA kinnistut: Gonsiori 9 ja Suur-Kloostri 11.

2012. aasta aruande järgi lõppes majandusaasta EKA jaoks 1,5 miljoni eurose miinusega, mille puhul oli põhiline rõhuja just Archimedese tagasinõue. EKA rektor Signe Kivi pöördus eelmise aasta lõpus, riigieelarve menetlemise ajal ka riigikogu poole ja nentis, et tagasinõude tõttu on eelarve väga pingul. Riigikogu andis EKA-le nn katuserahast 100 000 eurot, mis kulubki tegevuse katteks.

Ruumivajadus on teine

Kunagises Tartu mnt 1 majas oli ruutmeetreid 8094, koos teiste pindadega oli EKA käsutuses 11 080 ruutmeetrit. Tartu mnt uue maja projekt nägi ette koguni 26 600 ruutmeetrit. Kotzebue tänava hoone pakub 11 500 ruutmeetrit. Sellele tuleb õppima mahutada umbes tuhat tudengit – tänavu on EKA nimekirjas 1140 üliõpilast ja juhtkond arvestab pigem vastuvõtu demograafilistel põhjustel vähenemisega.

„Vaadates ainuüksi 6000-ruutmeetrise maa-aluse parkla rajamise plaani, oli ruumi koha pealt asi selge: Tartu mnt projekt oli lihtsalt liiga suur,” lausus Ivar Piirsalu RKAS-ist. Tali täiendas, et kui majaehitust 2007. aastal kavandama hakati, oli majanduslik seis teistsugune. „Siis tundus, et raha on meeletult palju, ja sisuliselt planeeriti maksimummahu peale. Kogu töö jooksul, mis toimus Tartu mnt 1 projektiga, oli põhiküsimus ruumide vähendamine,” ütles ta.

„Meie tegelik vajadus on umbes 10 000 ruutmeetrit. Kui meil tekkis Kotzebue variant ja väga tihe koostöö RKAS-iga, siis vaatasime koos uuesti ruumiprogrammi läbi: kas mahume Kotzebue hoonesse ära või ei mahu? Arve läbi vaadates selgus, et see on võimalik.”

Tali selgitas, et 2007. aastast saati – mida võib tinglikult pidada uue maja loo alguseks – on EKA-s muutunud nii õppekavad kui ka õpetamisviis, mis eeldab ka teistsugust ruumikasutust. „Me planeerime üle minna õppekavadele ja õppetöö põhirõhk on tehniliselt hästi sisustatud töökodadel. Väikestel õppegruppidel pole tulevikus enam omaette pisikesi suletud õppeklasse, vaid kasutame suuri paindliku programmiga ning ruumiliselt kergesti vaheseintega modifitseeritavaid õppestuudioid ja ristkasutuses auditooriume, seminariruume jne,” rääkis Tali. „Õppe raskuskese liigub töökodadesse. Teeme kõik, et tööpäeva jooksul ei tekiks tühje, kasutuid ruume.”

Ja hoonet peab jõudma ka oma eelarvest ülal pidada, lisas Johanson.

„Praegu tundub, et Kotzebue maja on hea lahendus. See on võib-olla teistmoodi lahendus, kui paljud inimesed ootasid,” märkis Tali.


Kommentaar

Helen Põllo

haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juht

Ministeerium kavandab meedet teadusasutuste ja kõrgkoolide vastutusvaldkondade tugevdamiseks, mille üks prioriteet on olnud EKA uue hoone ehitamine. Enne tuleb siiski lahendada pooleliolevad küsimused, sh tagasimakse nõude tingimused. EKA uus hoone on prioriteet, kuid järgmise viie-kuue aasta jooksul rahastatakse kõrghariduses ja teaduses väga üksikute ehitiste rajamist. Investeeringud on põhjendatud juhul, kui õppetööd ei ole enam võimalik muud moodi korraldada, ristkasutus ei ole otstarbekas, või juhul, kui mõnes valdkonnas nähakse ette suurt kasvuvajadust.

2014. aasta jooksul valmistatakse ette taotlusvoor, seega positiivse otsuse korral peaks 2015. aastal olema võimalik tegevust alustada.


EKA-lased on tüdinud

Aastate jooksul on kunstiakadeemia Tartu maanteelt ärakolimisele ka teravalt reageeritud. Ent kui EKA nõukogu Kotzebue tänavale kolimist otsustas, oli 20 nõukogu liikmest üks erapooletu ja vastu samuti ainult üks liige.

„Aeg-ajalt ikka kerkib ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias esile hääli, kes ütlevad: miks seda tehti? Sellel olid omad põhjused. Tol hetkel oli vaja edasi liikuda, probleem lahendada. Tartu mnt 1 puhul polnud näha, et asi oleks lähima aasta jooksul lahenenud,” selgitas EKA õppeprorektor Andres Tali. „Inimesed on väsinud perspektiivituse tundest – et nad ei tea, mis saama hakkab. On vaja rahu ja perspektiivi. Mida kiiremini me Kotzebuega edasi läheme, mida kiiremini hakkab peale renoveerimine, seda parem on see EKA sisekliimale.”