Facebookis oma tööst rääkinud haiglaõde viidi teise osakonda

Asutused õpetavad töötajatele järjest rohkem, kuidas sotsiaalmeedias tööst rääkida.

28. juunil kirjutas Eesti Päevaleht haiglaõest, kes postitas Facebooki pildi surevast lapsest, mille peale algatas Tartu ülikooli kliinikum sisejuurdluse. „Meditsiiniõde, kelle tegevust kajastati, on saanud valusa õppetunni,” ütles Tartu ülikooli kliinikumi avalikkussuhete juht Kristi Tael. „Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhtkond otsustas pakkuda juhtumis osalenud meditsiinõele rakendust teises osakonnas,” lausus Tael. Tema sõnul käitus kliinikum kõnealuse juhtumi puhul nii, nagu reeglid ette näevad. „Sisekontroll kogus ja analüüsis põhjalikult kõiki asjaolusid ning tegi ettepanekud selliste juhtumite vältimiseks,” selgitas Tael.

„Edaspidiseks täpsustame juhendeid, mis korraldavad vastavat valdkonda, ning loomulikult on vaja senisest veelgi enam selgitustööd teha,” ütles Tael. Tema sõnul on noortel sotsiaalmeedias kerge libastuda ja kahjuks võib mõtlematus halbu tagajärgi tuua.

Taela sõnul on kliinikumis juba aastaid korraldatud uue töötaja kohandamiskursust, kus värsketele kolleegidele tutvustatakse asutuse sisekorda ja teisi reegleid. „Kõnealune juhtum lisandub uue töötaja kohandamiskursuse õppematerjalide hulka,” ütles Tael.

Sarnane juhtum välismaal

Juhtum, kus meditsiinitöötaja oma tööst sotsiaalmeedias liiga avalikult räägib, ei ole esmakordne. Tänavu märtsis mõistis Ameerika Ühendriikide kohus meditsiiniõele kaheksa päeva vangistust selle eest, et ta avaldas Facebookis oma patsientidest häbistavaid pilte. Vanglakaristusele lisaks pidi ta kirjutama solvatud patsientidele tuhandesõnalise vabanduse.

Töötajad on sotsiaalmeediat kuritarvitanud ka mujal kui meditsiiniasutustes. 2007. aastal lasti lahti kaks SEB-i pangatellerit, kes avaldasid suhtluskeskkonnas Orkut klientide kohta labaseid arvamusi. Näiteks kasutasid pangatöötajad klientide kohta väljendeid „värdjas”, „udu russ” ja „pensionärid on õelad, aga lollid”.

Sotsiaalmeedia kiire areng sunnib tööandjaid üha uusi reegleid ja juhiseid koostama. „Kuna kõik meie töötajad on SEB-i häälekandjad nii töö ajal kui ka väljaspool seda, siis on meil olemas sotsiaalmeedias osalemise juhend,” ütles SEB-i kommunikatsioonijuht Silver Vohu. Tema sõnul on avalikkusega suhtlemise käitumisjuhend olemas olnud kümneid aastaid, sotsiaalmeedia eripära arvestav paarileheline kord võeti aga vastu 2010. aastal.