Suurt elevust tekitas laval toimuvat jälgiva publiku seas kuueaastane poiss Tõnis Taul. Poiss sõrmitses suure mehe osavusega kontsertiinast välja eesti rahvamuusika helisid. Tõnis oli ühtlasi ka festivali “Õnnepoiss”, kes sümboolselt kannab edasi põlvkondade järjepidavust.

Valitsuse nimel tunnustas festivalil osalenud folkloriste kultuuriminister Jaak Allik. Pärast lõpetamise ametlikku osa kogunesid kõik osavõtjad nii kodust kui kaugelt lõbusaks mürtsuvaks riviks, mis suundus laulu ja tantsu saatel Vabaduse platsile.

Kuuepäevase rahvusvahelise festivali viimane päev oli korraldajamaa Eesti muusikute päralt ning hommikul alustasid 15 rahvamuusikaansamblit esinemisi Harju mäel, Sakala keskuse ees ja Raekoja platsil ning lõpetasid oma etteaste mõni minut enne lõputseremooniat.

Võrreldes eelmiste festivalidega osales tänavusel üritusel enim eesti rahvamuusikaansambleid. “Näha sai palju rohkem häid gruppe Eestist, kelle puhul võis täheldada tugevust mitte ainult tantsus, vaid ka rahvalaulus,” hindas festivali kunstiline juht Ingrid Rüütel kodumaiseid rahvamuusikuid. Samuti olid varasemast enam esindatud ka väliskülalised, keda tänavu oli saabunud neljalt mandrilt.

Ebameeldivaid üllatusi valmistas Baltica korralduskomiteele Aafrika manner, kust festivalile jäi teadmata põhjustel tulemata rituaalseid tantse tutvustav grupp Black Marbles Nigeeriast. Ainus Aafrikast kohalejõudnud rahvakunstiansambel, Forsane Mekkera AlÏeeriast, jäi hätta viisaprobleemidega. Veel eile lõunal ei teadnud festivali direktor Alar Ojalo, kas alÏeerlastel õnnestub sarnaselt teistele gruppidele täna Eestist minema sõita.

“AlÏeerlased võtsid ühesuunalise viisa ja reisipiletid ning nüüd on meil mõningaid probleeme nende tagasisaatmisega,” põhjendas Alar Ojalo. Kaugeid külalisi aitab kodumaale saata Tallinna Poola saatkond, sest alÏeerlased saabusid Eestisse Varssavi kaudu. Ojalo sõnul üritatakse saata alÏeeria folkloristid Riiga ning sealt tagasi Poola pealinna naasemaks lõpuks kodumaale.