VÄIKELINNA FESTIVAL: prognoositav 16 000 külastajat on Viljandile piiriks

Piletihinnad jäävad 15–90 krooni piiresse, kuid soodsaim on festivali pass

Iga aastaga esinejate ja publiku arvult suurenev Viljandi pärimusmuusikafestival pakub tänavu kaasaelamiseks rohkesti eesti muusikat ning kuut välismaist artisti, kaasa saab lüüa ka mitmetes õpitubades. Tänavu prognoosivad korraldajad Viljandisse 15 000 – 16 000 külastajat ning vastutasuks pakutakse varasematest aastatest rohkem esinejaid. Ülekaalus on eesti artistid, keda on üle 35 ning võõramaist rahvapärimust näitavad kuus välisartisti.

“Ikka veel üllatuvad eestlased, et neil on kunagi olnud tugevatel traditsioonidel rahvamuusika,” arvab festivali pressipealik Ants Johanon. “Me teame oma muusikast vähe, sest meil pole olnud aega sellistele asjadele mõelda.”

Korraldajaid aitavad ka professionaalid

Kuuendat korda toimuv pärimusmuusikafestival pakub nelja päeva jooksul rahvamuusikat südapäevast südaööni. Viljandi KultuurikolledÏi rahvamuusikute seltskond, kes festivalile aluse pani, on samaks jäänud ja muutunud kompetentsemaks. Organiseerimises abistavad korraldajaid ka professionaalid kolledÏi mänedÏmendist.

Kõik festivali kontserdipiletid jäävad alla saja krooni, kõige odavam pääse maksab 15 krooni ja kõige kallim – festivali peaesineja saami joiguja Wimme kontserdile – maksab 90 krooni. Festival on siiani rahalise poole pealt hakkama saanud ja Ants Johansoni sõnul tulevad nad ka sel aastal omadega välja.

“Meie esinejad pole esiteks nii kallid, kui on sama head tegijad popmuusikas meil ja väljamaal,” tõdeb Johanson ning arvab, et kõige tulusam on osta endale festivali pass.

Eestis müüb allapoole vööd muusika

Johansoni arvates on raske määratleda festivali publikut ning peale põhikuulajaks peetud peapaelaga tüübile kuulab festivali iga eluala inimesi. “Igatahes pole seal kõikesööja kultuuri maitsega inimesed, vaid need, kes otsivad eripära,” arutleb Johanson. “Muusika nõuab eelteadmisi ja kuulamist ja need, kes sellest aru saavad, hindavad ka rahvamuusikat. Eestis müüb rahvamuusikana praegu alla poole vööd muusika, mis pole arutlemiseks, vaid tantsimiseks ja soo jätkamiseks nagu Untsakad, Seelikukütid ja Väikeste Lõõtspillide Ühing.” Johansoni arvates pole rahvamuusika ainult tantsumürts, vaid tihtilugu kurblik ja rituaalidega seotud.

Välismaiseks suuresinejaks on joiguja Wimme naabermaalt Soomest, kes on koos musitseerinud eelmise aasta Viljandi pärimusmuusikafestivali peaesineja Hedningarnaga Rootsist.

Hästi võib mängida ka täiesti tundmatu nimi

Kaugeid külalisi on veel Flandriast, Ungarist, Venemaalt, Peruust ja Põhja-Iirimaalt. Välismaiste rahvamuusikute valikul vaatavad korraldajad kõigepealt, mida keegi mängib ning milline sõnum on neil meie muusikutele ja publikule edastada.

“Me ei tahagi veri ninast välja siia kalleid esinejaid saada, sest väga kallis nimi eeldab suurt reklaamikampaaniat ning see rikuks väikelinna festivali mõnusa õhustiku,” teab Johanson. “Oma maa muusikat võib hästi mängida ka mingi täiesti tundmatu nimi.”

Festivali eesmärgiks on Johansoni sõnul väärtustada moosekanti. Esinemine pole eesmärk omaette, vaid esineja peab teadma traditsiooni, mille põhjal ta oma kava kokku paneb.

Suures osas on festivali kontserdipaigad samad mis eelnevatel aastatel, juurde on võetud lossivaremete läheduses paiknev Köömneait, kus on sajakohaline saal ilma võimenduseta.

Köömneaidas asub ka suur osa õpitube, kus Võrumaa mees ja torupillivalmistaja Ants Taul õpetab torupilli mängima.

Lisaks saab õppida veel kannelt ja viiulit ning Kihnu tantse. Teise eripärana esinevad festivalil esmakordselt Eesti venelaste ansambel Rasta Orchestra, kes laulab inglise, eesti ja vene keeles reggae muusikat.

Tänavuse festivali publikuprognoos 16 000 ongi Viljandile piiriks, sest suurema rahvaarvu korral võib tekkida probleeme ööbimisega, söögikohtadega ja tualettruumidega.

Kuna aga pärimusmuusikafestival iga aastaga paisub, siis loodavad korraldajad, et linn areneb üritusele järele.