„Pa-pahh, pa-pahh!” Elmo Nüganen on hoos. Ta on kaks sõrme pihku surunud, pöidla püsti ajanud ja sihib kahe sõrmega õhku. Käib filmi „1944” selle suve esimene võttepäev ja režissöör Nüganeni jaoks peab kõik täiuslik olema – ka püssilaskude tempo. Aga selle võtteni jõuab meeskond alles südaöö paiku. Kella kaheksast kolmapäeva õhtul on heleda soniga Nüganeni nägu naerul ja kerge ärevus sees. Tema ümber, Tapa lähistel asuval Kukepalu keskpolügoonil askeldab mõnikümmend inimest ja päike sirab selges taevas läbi männivõrade. Kogu asjatamise keskmes laiub ülimas ükskõiksuses veidi kõhedaks tegev vaatepilt – liivahunnikute sisse uuristatud sügavad kaevikud on ümbritsetud rauast ristide, aukude ja padrunikestadega. Järsku lahvatab leek.

Loe edasi, kuidas polügon ehtsaks sõjatandriks muudeti ja kui palju filmist selle suve esimesel võttepäeval purki sai.

Avalehele
7 Kommentaari
Loe veel: