Külarahvas ja koerad on toidukraami koduväravasse kätte toojale kinkinud oma jäägitu armastuse. Iga külakoera püha kohus on bussi peale jalga tõsta. Nagu kokkulepitult teevad nad seda üksnes tagumise parempoolse ratta juures, mis reisi lõpuks on triibuline kui sebra.
Memmed kübarate, rättidega ja paljapäi, taadid kirsadega, kalossidega ja botastes, lapsed krooni kõvasti tasku surudes. Rohelise ja kulunud rahakotiga, pruuni ja peetud tengelpungaga, musta ja läikiva kaukaga, kõik nad kiidavad raketimeest Toivot. Toovad tänutäheks õunu ja kooki, isegi kausiga suppi.
Täpsemalt sellest, kuidas Toivo Kivi Raketis imesid teeb ja ostjatele hinge poeb, loe homsest Eesti Päevalehest. Sealt leiad ka rändkaubanduse olukorda kajastava üleriigilise ülevaate.