FOTOD: Kõuelt leiti järjekordne viikingiaegne aare
Esmaspäeval tulid Kõue külast kaevetööde käigus välja viikingiaegsed ehted. Arheoloogid arvavad, et sellised on olnud Harjumaa rikaste naiste ehted. Leidude seas olid linnuteerahva linnud ja üks väga Thori - Kõue - vasarat meenutav ripats.
Esimene muinasaare leiti Kõue mõisa põllult augusti alguses, mille hullgas olid hõbemündid, sõled ja sõrmused, mis olid maapõues ligi tuhat aastat.
Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogiakogude osakonna juhataja Ülle Tamla sõnul leiti Kõue küla maadelt kraavi kaevamisel leiukogum, ühtekokku 36 ehteasja, mille andis Muinsuskaitseamet eile üle TLÜ Ajaloo Instituudile. "Siin toimub kõigepealt nende puhastamine ja seejärel konserveerimine, millega tagatakse erinevatest materjalidest esemete pikaajaline säilimine. AI-s riigivarana arvele võetud Kõue peitleid jääb täiendama Eesti suurimat arheoloogiakogu ning on seeläbi väärtuslik ajalooallikas uurijatele ja kõigile neile, kes tunnevad huvi meie vanema ajaloo vastu."
Laiemale avalikkusele pannakse leid vaatamiseks välja koos teiste 2013. aastal avastatud tähelepanuväärsete arheoloogiliste esemetega detsembri esimesel nädalal avataval näitusel TLÜ Ajaloo Instituudi ruumes (Rüütli tn 10). "Traditsiooniliselt (nüüd juba kümnendat aastat!) koostame ka temaatilise stendinäituse, mille saadame aastaks ringlema mööda Eestimaa muuseume ja kultuuriasutusi. Nii saavad kõnealuse Kõue leiuga tutvuda ka need inimesed, kes Tallinna ei jõua."
Kuna Kõue leiukogum jõudis arheoloogide kätte alles eile, siis saab rääkida vaid selle esmasest uurimistulemusest. Seda enam, et lõpuni pole selge ka esemete täpne avastamislugu ja seegi, kas Kõuest toodi kaasa kõik esemed või jäi leidjal midagi märkamata. "Näiteks ei pruukinud leidja tähele panna savinõukilde, põlenud või põletamata luutükikesi, tekstiilifragmente jm, mis on oluline leiukogumi tõlgendamiseks. See on ka põhjus, miks tuleb leiukohta kindlasti veel uurida ja leidjat küsitleda."
Pärast täiendavaid uuringuid loodavad arheoloogid saada selgust selles, kas Kõue ehete näol on tegemist rikkaliku hauapanusega või mullapõue jäänud peitevaraga. Esemete esialgse vaatluse põhjal on Tamla arvamusel, et need pärinevad 11.-12. sajandist.
"Üsna samasuguse koostisega leiukogumeid on Eestist leitud varemgi ja seetõttu pole kindlasti tegemist unikaalse avastusega. Ka Kõue leiu kõige uhkemale ehtele - ligemale kilogrammi raskusele ja küllaltki terviklikult säilinud rinnakeele on teada vähemalt tosin samasugust vastet (lisaks Eestile on selliseid avastatud varem Lätist, sh liivlaste kunagiselt asualalt ja Leedust). Kuna toonased ehted valmisid läbinisti käsitööna, siis pole need kunagi ühesugused - ikka on mõni detail teistest erinev ja see on ka põhjus, miks need pakuvad uurijatele erilist huvi."
Sama võib öelda ka kolme massiivse kaelavõru ja ažuursete ripatsite kohta. "Pärast konserveerimist selgub ka leidude hulgas olevate klaashelmeste algne värv. Praegu on need kattunud valge oksiidikihiga. Kahjuks on osa neist leiu maapõuest väljavõtmisel purunenud," ütles Tamla.
Fotod: Kristo Soodla, ehetekogu leidja.
