FOTOD: Muuseum peab ilmselt tagastama enam kui pool miljonit EL-i raha
2009. aastal alustatud Suurgildi hoone ülesvuntsimine läks kokku maksma umbkaudu 3,5 miljonit eurot, millest kultuuriministeerium panustas omavahenditena 0,6 miljonit. Audiitorite sõnul on aga rikutud seadust, mistõttu 772 000 eurot sellest on „mitteabikõlblik” ja sellest tuleks omakorda eurotoetus tagasi maksta.
Neli tähelepanekut
Audiitoritel oli Tallinna ühe uhkema hoone ümberehituse kohta neli olulist tähelepanekut. Nii tõid nad esile, et näiteks ühe ülesande jaoks küsis Eesti ajaloomuuseum pakkumist vaid ühelt ettevõttelt; teise ehitustöö osas jättis üldse riigihanke välja kuulutamata; muuseumi direktor Sirje Karis ei järginud anonüümsusnõudeid ideekavandite valimisel. Kõige kulukamaks kujunes aga riigihankedokumentide muutmine juba väljakuulutatud hanke ajal. Kõigi esiletoodud rikkumiste puhul on küsitud nii muuseumi kui ka EAS-i põhjendusi selle kohta, miks mingisuguseid otsuseid tehti, kuid audiitorid on jäänud oma arvamuse juurde ka pärast selgituste lugemist.
Ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis ütles Eesti Päevalehele oma auditis välja toodud selgitustele viidates, et nemad tõepoolest ei näe, et rikkumisi oleks olnud. „Me püüame ikka tõestada seda, mis seal tegelikkuses oli,” seletas ta.
Karise sõnul käib protseduur niimoodi, et nimetatud audit on soovituslik ja see läheb edasi EAS-i. „Ja EAS kontrollib praegu meie asju üle,” rääkis Karis. „Me anname neile uuesti oma riigihangete materjalid üle. Nii nagu see protsess ikka käib.”
Tõepoolest, kõigi rikkumiste puhul on EAS kommenteerinud, et on alates 2011. aasta kevadest sisse viinud uue menetlusprotsessi ja kontrolli ning praegu on enne seda aega läbi viidud hangete puhul kontroll veel pooleli, mistõttu nad ei anna veel lõpphinnangut. Sellest hoolimata tunnistatakse nii mõneski punktis, et kui süvendatud kontroll tuvastab rikkumisi, siis tulevad ka tagasinõuded.
Hinnang EAS-ile
Audiitorid jagavad karme hinnanguid ka EAS-i suutlikkusele. Nii on aruandes kirjas, et „audiitorite hinnangul ei ole rakendusüksusepoolne hangete kontroll piisav”, ja „asjaolu, et rakendusüksuse poolt läbiviidud kontrollide käigus riigihangete läbiviimisega seotud rikkumisi ning sellest tulenevaid mitteabikõlblikke kulusid ei tuvastatud, viitas puudustele rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides.”
Vaatamata sellele, et EAS-i viimase aja kontrolli tugevdamist on kiidetud, on just EAS-i kapsaaeda heidetud kivi mitteabikõlbliku raha andmise eest. Kõige suurema rikkumise (u 700 000 eurot) puhul on kirjas, et audiitorid soovitavad EAS-il enne toetuse väljamaksmist teha ekspertiis.
Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone renoveerimine on vaid üks paljudest EAS-iga seotud muredest. Ka vastrenoveeritud teletornil on käimas vaidlus miljonieurose tagasinõude üle ja ka kümned muud ettevõtted peavad tõenäoliselt tagastama EAS-ilt saadud riigiabi.
KOLM KÜSIMUST
Mailin Aasmäe
rahandusministeeriumi avalike suhete peaspetsialist
Kui palju euroraha nõuab audit ajaloomuuseumilt tagasi?
Lõpparuandes moodustavad mitteabikõlblikud kulud kokku 772 772,64 eurot. Ajaloomuuseumil soovitatakse tagasi maksta mitteabikõlblik toetus 645 033,32 eurot ja omafinantseering 127 739,32 eurot projekti abikõlblikust kaasfinantseeringust maha arvata.
Kas kultuuriministeerium peab nüüd ajaloomuuseumi vead kinni maksma?
Toetuse tagasimaksmise üle otsustamine ei kuulu audiitorite pädevusse. Otsuse langetab ajaloomuuseum koostöös kultuuriministeeriumiga.
Kas ma saan õigesti aru, et audit näitab EAS-i kui rakendusüksuse kehva tööd?
Seda projekti kontrollis EAS ajal, mil nende hangete kontrollisüsteemi ei olnud veel piisavalt tugevdatud. Rahandusministeeriumi auditi aruandes esitatakse sõltumatu hinnang. Lõpliku seisukoha kulude abikõlblikkuse kohta teeb EAS pärast seda, kui on projekti ise auditi valguses üle vaadanud. Kontrolli käigus teeb EAS toetusesaajale täiendava järelepärimise ja rikkumise tuvastamisel algatab toetuse tagasinõude.
