Laed tilguvad läbi, seintelt koorub värvi, praod seintes laienevad. Ruuduline põrand, mille astunud Konstantin Päts, Johan Laidoner, Lennart Meri on kaetud prahiga, nurkades inimkeha eritisi. Stiilne kaheksakümnendate baarilett on purustatud, ootesaali ajaloolised pingid kõdunevad hunnikus. Oma laga jätsid vaksalisse maha ka Eesti juubelifilmi „Detsembrikuumus” loojad.

„EV 90. sünnipäeva aasta töörühm tunneb muret mitte üksnes Tapa vaksali, vaid paljude teistegi Eesti jaamahoonete pärast. Teatavasti olid meie Vabadussõjas üheks suuremaks sõjaliseks jõuks soomusrongid, mis liikusid raudteel;” kommenteeris juubelitoimkonna liige Riina Soobik.

„Kahetsusväärne, et Eesti Raudtee, kellele jaamahooned kuuluvad, ei ole leidnud võimalust enamasti 19. sajandi lõpust pärit raudteejaamade hoonestute arhitektuuripärandit säilitamiseks ja korras hoidmiseks. Seda enam on lubamatu, et teiste hulgas lagunevad ka sellised ajaloolise tähtsusega paigad nagu Tapa vaksal.

Et vaksali hoonete eest vastutab Eesti Raudtee on meil kaks valikut: kas proovime ühiselt mõjutada Eesti Raudteed Tapa vaksalit korda tegema või vaksalihoonet võõrandama,” selgitas Soobik.

Pikemalt saab Tapa vaksali troostitust olukorrast lugeda homsest Eesti Päevalehest.