Gaasi hinnatõus jääb napilt alla 40 protsendi
Oktoobri alguses jõustuv uus maagaasi hind tõuseb kodutarbijate jaoks praegusega võrreldes 14–38%, olenevalt tarbitavast kogusest. Enim mõjutab hinnatõus gaasiga kütvaid kodusid, vähem pliidiga kütvaid.
Veebruaris Eesti Gaasi poolt konkurentsiametile esitatud hinnataotlusega võrreldes on tõus paar protsenti siiski vähem – selleks loodab ettevõte tegevuskulude arvelt kokku hoida. Hinna külmutamist ei luba aga Venemaalt sisseostetavale maagaasile kehtiv hinnavalem, mis sõltub kütteõli hinnast ning dollari ja euro vahetuskursist.
Vene gaasi hind muutub
“Meie jaoks muutub hind iga kuu,” räägib Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov, kelle hinnangul tulnuks hinna arvestamisel võtta enam aluseks õlihinna prognoose. “Ma ei imesta, kui impordime oktoobris juba sama hinnaga, millega müüme.”
Lõpptarbija hinnast moodustab 88% Venemaalt ostetava maagaasi hind. See tähendab aga, et hinnad vaadatakse üle siis, kui toimub sisseostetava gaasi hinnatõus või -langus.
“Järgmine hinnamuudatus võib toimuda 1. jaanuaril 2009,” tunnistab ka konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. Venemaalt ostetavale maagaasi hinnale lisanduvad tema sõnul 12% ulatuses Eesti Gaasi kulud, millest ettevõtte kasum moodustab 3%.
Kotovi sõnul on Eesti Gaasil Gazpromiga aastane leping võimalusega pikendada seda kaheks aastaks. Samasugune valem kehtib ka Lätile ja Leedule, kelle jaoks on hind samuti liiga kõrge ning kes seetõttu koostavad Gazpromile ettepaneku lepingut korrigeerida: “Läbirääkimised kestavad kogu aeg, uus kohtumine toimub juba järgmise kuu alguses Moskvas.”
Mais kirjutas Päevaleht, et katlamajas moodustab gaasi hind keskkütte hinnast keskmiselt 60%. Kuigi Eesti Gaasi lepingud katlamajadega on kodutarbijatele mõeldud gaasi hinnatõusust eraldiseisvad, mõjutab kütteõli hind varem või hiljem ka keskküttega kortereid, paisutades uuel hooajal peamiselt Iru, Tallinna Kütte või Fortumi kaudu ostetava soojuse hinda kuni 25%.
