Tema sõnul võiksid linlased kütteseadmete vahetust plaanida juba soojal ajal.

“Järjekorrad on pikad augustist jõuludeni, sest ainult hooajaks me häid spetsialiste tööle võtta ei saa,” nentis Paomets.

Gaasivarustustööde firma Palsplussi töödejuhataja Aleksander Borodajevi sõnul on firmas järjekord 3-4 nädalat.

“Suvel inimesed puhkavad ja võtavad päikest, sügisel ärkavad aga kõik korraga,” nentis Borodajev.

Suur osa kateldest läheb puumajadesse

Soojus- ja gaasivarustusseadmete sissetooja AS-i Hilaris müügiinseneri Margus Ploomi sõnul võib gaasiseadmete paigaldamise kasv olla tingitud ka sellest, et viimasel ajal on näiteks Pelgulinna ja Kalamaja kandis renoveeritud palju maju, mis varustatakse gaasisüsteemiga.

Iga firma gaasiseadmete paigaldamisega tegelda ei saa, sest selleks on vaja litsentsi. Seetõttu on ka paigaldusfirmade ja -spetsialistide arv piiratud.

Paometsa sõnul maksab 2-3-toalise korteri gaasikatlaga varustamine sõltuvalt seadmetest ja igast korterist eraldi 10 000 – 50 000 krooni.

Üleminek gaasküttele koosneb Paometsa sõnul kolmest etapist – gaasi-, kütte- ja veetöödest.

“Gaasiosa võib maksma minna näiteks 20 000 – 30 000 krooni, kuid kütte ja veevarustuse ehitamine nõuab lisakulutusi,” selgitas Paomets.

Gaas jääb elektrist alati odavamaks

Margus Ploomi sõnul on gaasküte näiteks elektriküttega võrreldes oluliselt odavam. “Gaasist on soodsam vaid puude, kivisöe või briketiga kütmine,” ütles Ploom.

Paometsa hinnangul on gaaskütte eelised hind ja automaatika. Ekspertide hinnangul kulub elektrikütte puhul jämedalt võttes kroon kilovatt-tunni eest, gaaskütte puhul aga 30 senti. Balloonigaasiga kütta on tema hinnangul aga sama kallis kui elektriga kütta.

Eesti Gaasi juhid kinnitasid eile Venemaa Gazpromiga sõlmitud pikaajalist ostulepingut kommenteerides, et 2006. aastani ei tohiks maagaasi hind väiketarbijatele muutuda, suure tõenäosusega on gaas elektrist tunduvalt odavam ka edaspidi.