Gripp jõuab peatselt ka Eestisse

Tavaliselt algab hooaja-lisse grippi haigestumine novembris ja jõuab haripunkti veebruaris.

Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul ringlevad juba septembrist elanike seas viirused, mille näol pole siiski tegu gripiga. Need on paragripi-, adeno-, respiratoor-süntsütiaalne, rino- ja mõned muud viirused, mis põhjustavad enamiku ägedate ülemiste hingamisteede nakkuseid.

Gripi puhul on tegu aga ohtliku ja tõsise ülemiste hingamisteede viirushaigusega, mida esineb hooajalises ja epideemilises vormis. „Gripiviiruse iseloomulikuks omaduseks on see, et pärast ringlemist paljude inimeste organismis muudab ta ühe hooaja jooksul oma ehitust ning järgmisel sügisel ründab meid uus gripiviirus, mille vastu meil enam immuunsust ei ole,” selgitab Kuulo Kutsar. Seetõttu oleme igal sügisel taas uuele sesoonsele gripiviirusele vastuvõtlikud. „Vaktsiinitootjad teevad uuel aastal vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusele uue vaktsiini. See jõuab tavaliselt müügile hiljemalt septembri alguses või septembri esimesel poolel, sest hooajaline gripp algab oktoobrist ja lõpeb aprilliga,” selgitab Kutsar.

Gripi haigustunnused

Gripiviirused levivad inimeselt inimesele köhides ja aevastades, samuti mitmesuguste esemete ja pindade kaudu (sööginõud, pinnad kaubanduskeskustes, ühissõidukeis jne). Gripiviirused lenduvad õhu kaudu haigest ligi kahe meetri kaugusele, seepärast levib haigus eriti agaralt massiürituste ja koosolekute ajal. Kutsari sõnul püsivad gripiviirused eluvõimelistena kõvadel pindadel 24–48 tundi, poorsetel materjalidel (riidel, paberil) 8–12 tundi ja viirusega saastunud kätel kuni viis minutit või kuni kolm tundi.

Nakatumisest kuni haigusnähtude ilmumiseni kulub gripi puhul üks kuni kolm päeva. Esimeseks tunnuseks on haiguse äkiline ja kiire algus. „Kõige tõenäolisem erinevus gripi ja mittegripi vahel on grippi nakatumisel järsku tekkiv kõrge palavik, tugev nõrkus, pea- ja lihasvalu, intensiivne köha – nohu ei pruugi algul ilmuda, kuid hiljem see tekib. Mida raskem on gripi kulg, seda hiljem nohu tekib,” ütleb Kutsar.

Väikelastel võivad lisanduda oksendamine ja kõhulahtisus. Täiskasvanutel esineb seda tüüpilise gripi puhul harva. Sageli võib gripi korral avalduda vaid palavik. Kui lapsel on palavik tõusnud 38,5 °C-ni, soovitab Kutsar kindlasti konsulteerida perearstiga ja mitte hakata last oma kahtlaste oskustega ravima. Täiskasvanu, kellel on tõusnud palavik 38,5–39 °C-ni või kõrgemale, ei peaks paranemist ootama üle kolme päeva, vaid võtma samuti perearstiga ühendust ja talitama tema soovituste järgi.

Tüsistused tekivad eeskätt väikelastel ja üle 65 aasta vanustel. Need võivad tekkida ka noorematel, kroonilisi haigusi põdevatel inimestel. „Gripi toimel võivad ägeneda kroonilised protsessid, näiteks krooniline neerupõletik. Kõige halvem ja sageli tekkiv tüsistus on kopsupõletik, kuid gripiviirus võib kahjustada kõiki organsüsteeme, näiteks ajukelmeid ja südant, ning lõppeda surmaga,” hoiatab Kutsar. Gripihooajal grippi põdenud inimeste seas tuleb ette surmajuhte siiski suhteliselt harva ja eeskätt gripitüsistuste riskirühma inimestel.

Grippi saab ennetada

Gripi ennetamine algab vaktsineerimisest, mis ei kuulu aga Eestis immuniseerimiskavasse. Seega peab inimene ise selle kinni maksma. Gripi vaktsiini toimel loodud immuunsus kaitseb ainult gripi-, mitte aga muude hingamisteede ägedate viirusnakkuste eest.

Ent nii nagu pole ükski vaktsiin ja ravim 100% efektiivne, ei ole seda ka gripi-vaktsiin. Vaktsiini efektiivsuse määrab kindlaks gripivaktsiini tootja kliiniliste katsetega. Tootjate andmetel on efektiivsus 70–90%. Juhul kui inimene on juba haige, siis ei pea teda enam vaktsineerima. Haiguse läbipõdemisel tekivad organismis gripiviiruse vastased kaitsekehad, mis kaitsevad inimest hooaja lõpuni.

Vaktsineerimise vastunäidustuseks on äge palavikuline haigus, samuti see, kui eelmise vaktsiiniannuse manustamisel tekkis inimesel allergiline reaktsioon või kui inimene on ülitundlik gripi vaktsiini mõne komponendi suhtes. Ei vaktsineerita ka munaallergiaga inimesi, sest gripivaktsiin sisaldab üliväikeses koguses kanamuna valku.Riskigrupid••Esmajärjekorras tuleks vaktsineerida kuue kuu kuni viie aasta vanused lapsed;

••65-aastased ja vanemad;

••krooniliste haigustega ini- mesed (hingamiselundi- te haigused, südame-, neeru-, maksa-, närvihaigused, verehaigused ja ainevahetushaigused);

••immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed;

••rasedad, kelle raseduse 2. või 3. trimester langeb grippi haigestumise sagenemise või epideemia perioodi;

••hoolekandekodudes elavad patsiendid;

••liigtüsedad;

••tervishoiutöötajad ja hoolekandeasutuste töötajad, kes suhtlevad patsientidega iga päev;

••kodus väikesi lapsi hoidvad või vanu inimesi põetavad inimesed.

••Täiskasvanud on nakkusohtlikud juba üks päev enne haigusnähtude ilmumist ja pärast seda veel kuni viis päeva, lapsed 7–10 päeva pärast haigusnähtude tekkimist.

••Mida väiksem laps, seda kauem on ta nakkusohtlik.

••Kindlasti peaks konsulteerima perearstiga või küsima nõu perearsti infotelefonilt 1220.

Allikas: Kuulo Kutsar