Hansapank lasi sulleril end petta
Veebruari keskel läks ühest Tallinna kesklinna öölokaalist kaduma mantel koos Mari (nimi muudetud) dokumentidega. Varastatud ja suletud ID-kaart ilmus mõne päeva pärast välja Hansapanga Viru keskuse kontoris, kus võõras naine vormistas sellega Mari nimel endale uue pangakaardi ja internetipanga paroolikaardi.
“Esialgu ma politseisse ei teatanud, sest lootsin, et äkki tuuakse klubisse asjad tagasi. Igaks juhuks sulgesin ID-kaardi, kuid see suleti ainult elektrooniliselt,” rääkis Mari. “Käisin ka pangas pangakaarti sulgemas ja uut tellimas, mis pidi valmima kümne päeva jooksul. Kuid 18. veebruaril õhtupoolikul avastasin, et keegi on minu tellitud kaardi omakorda sulgenud ja tellinud pangast ajutise kaardi ja internetipanga koodikaardi ning need välja võtnud.”
Tuli välja, et neli tundi varem oli Hansapanga Viru keskuses asuvasse kontorisse sisse jalutanud neiu, kes esitas isikut tõendava dokumendina Mari ID-kaardi.
“Hansapank väitis pärast mulle, et neiu olevat olnud minuga ääretult sarnane, ja enda viga ei tunnistanud,” meenutas Mari. “Nende sisejuurdlus tuvastas, et süsteemis polevat minu ID-kaardi sulgemise kohta märget olnud ja seega olevat nad teinud kõik, mis nende võimuses.”
Mari avastas vale-Mari pangaskäigu neli tundi hiljem ja selle aja jooksul oli tema arvele võetud 5000-kroonine SMS-laen ja 4000 krooni sellest juba eri automaatide kaudu välja võetud. Mari võttis seejärel ühendust Hansapangaga, lasi omakorda kaardid sulgeda ja pöördus politseisse.
Politseil oli juhtum lahendatud järgmiseks nädalaks. “Politsei sõnul oli tegu nende vana tuttavaga, keda on varasemate varguste eest tingimisi karistatud,” rääkis Mari.
Laenu peab kinni maksma petis
Prokuratuur ei süüdista Mari dokumenti kasutanud neiut ID-kaardi varguses. “Harju maakohtusse kokkuleppemenetluses saadetud kriminaalasjas süüdistatakse isikut selles, et ta kasutas võõrast isikutunnistust, et saada endale internetipanga kasutajatunnus ja pangakaart koos paroolidega,” selgitas Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Maria-Elisa Rannajõe.
Marit üllatas kõige enam Hansapanga vastus, et praegusel juhul pole neil vabandamiseks isegi vajadust. “Nad ütlesid mulle, et kui nad selliste asjade pärast vabandaksid, siis nad päevad läbi ainult vabandaksid ega saaks üldse töötada,” rääkis Mari. “Lisaks näidati mulle pilte “minuga nii sarnasest neiust”, kes minu arvates seda küll polnud.”
“18.veebruaril pöördus klient meie poole murega, et kaduma läinud ID-kaardiga on tema kontole laekunud kiirlaenud summas 5000 krooni,” ütles Hansapanga pressiesindaja Kristi Künnapas. “Isik, kes esines kontoris kannatanuna, oli tõepoolest kliendi skaneeritud dokumendi koopiale väga sarnane. Kliendil palusime pöörduda politseisse. Selliseid intsidente sageli ette ei tule.”
Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse ülemkomissari Rocco Otsa sõnul on SMS-laenud endistviisi kurjategijatele populaarne rahategemisviis.
“SMS-laenude pettusi esineb endiselt suhteliselt tihti, kuid enamasti üritavad pätid tuttavatelt mingi vabandusega saada nende pangakoordinaate ja kasutavad neid,” selgitas Ots.
“Kui kriminaalmenetlus tõestab, et keegi võõras on võtnud inimese nimele SMS-laenu, siis ohver seda tagasi maksma ei pea,” selgitas Rocco Ots. “Petise isiku tuvastamise järel peab laenu ja sellega kaasnevad kulud tasuma kurjategija, kuid petise leidmata jäämisel peaks võetud laen minema laenuandja kahjumi arvele.”
Otsa sõnul leidub siiski inimesi, kes üritavad tagasimaksetest hoidumiseks politseis väita, et neid on petetud: “Sellisel juhul ootab inimest kahekordne karistus. Esmalt peavad nad tagasi maksma oma võla ja teiseks võetakse nad ka vastutusele.”
Laenu andja: petised jätavad jälje
•• Suurima SMS-laene pakkuva Eesti firma SMS Laen OÜ tegevjuhi Aaro Sosaare sõnul pole Eestis veel petis tuvastamata jäänud ja seetõttu pole firma pidanud võetud summasid maha kandma.
•• “Keegi peab süüdi olema ja pettur jätab eri toiminguid tehes maha jälje. Ka Mari juhtumis käis pettur pangas ja jättis sellega jälje maha,” rääkis Sosaar. “Kui pettuse uurimiseks on alustatud menetlust, siis me külmutame nõuded kliendi vastu ja võõrast laenu ohver tagasi maksma ei pea.”
•• Sosaare hinnangul peavad inimesed petiste ohvriks langemise vältimiseks olema eelkõige ise väga hoolikad.
•• “Inimesed peavad olema valvsad ja hoolitsema, et nende isikuandmetega ei oleks võimalik pettusi korda saata. On kahetsusväärne, kui hoolimatult inimesed oma ID- ja pangakaardiga ümber käivad. Meie firmas on kasutusele võetud karmid reeglid, et pettusi välistada, kuid kindlasti on turul firmasid, kelle turvapoliitika pole nii karm,” väitis Sosaar.
