Hiljemalt 2014. aasta sügiseks loob riik igas maakonnas õppenõustamiskeskused, mis hakkavad koolidele pakkuma eripedagoogi ja psühholoogi teenust. Selle eesmärk on toetada eelkõige väiksemaid koole tugispetsialistide teenuse tagamisel, mistõttu on eriti kahetsusväärne, et haridus- ja teadusministeeriumi kommentaare on kasutatud kontekstiväliselt, jättes mulje, et ministeerium põhjendab ning kaitseb olematut muudatust.

Konkreetsemalt: „Riik soovitab asendada koolipsühholoogid rendipsühholoogidega“ – riik pole kunagi soovitanud asendada koolipsühholoogid n-ö rendipsühholoogidega. Loodavad tugikeskused on lisatugi omavalitsustele ning koolidele.

„Seadusemuudatus võtab koolidelt võimaluse riigi raha eest tugispetsialiste palgata.“

Ei eelnõu ega ka kehtiv seadus ei luba kasutada õpetajate palgaraha ning § 82 üles loetletud toetuse teisi komponente kooli teiste töötajate (sh tugispetsialistide) toetuseks. Kui aga riik juhtub tulevastel aastate eraldama omavalitsustele täiendavaid vahendeid tugispetsialistide toetamiseks, siis seadus ei võta ka seda võimalust ära.

„Haridus- ja teadusministeerium on taas käsile võtnud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS). Uute muudatustega jäetaks nii õpilaste kui ka koolipsühholoogide nördimuseks koolid ilma vajalikust tugispetsialistist.“ – Praegu kooskõlastusringil oleva PGS-i eelnõu mitte ükski muudatusettepanek ei muuda tugispetsialistide teenuse osas vastutust ega rahastust. Eelnevas kontekstis on absoluutselt ekslik väide, nagu mingi riigi muudatus jätab koolid „ilma vajalikust tugispetsialistist“.

„Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse aseesimees Karl Andreas Sprenk selgitas, et kui varem sai tugispetsialisti – koolipsühholoogi, eri- või sotsiaalpedagoogi – töötasu maksta palgavahendite toetusest, siis pärast seadusemuudatust seda enam teha ei saa." Eelnõu kohaselt maksab riik palka ainult õpetajatele, direktoritele ja õppealajuhatajatele ning annab raha täienduskoolitusteks.

„Tugispetsialistide rahastamine on nüüdsest täielikult kohalike omavalitsuste ülesanne,” nentis Sprenk. „Ühelt poolt delegeeritakse selline kohustus omavalitsustele, teiselt poolt ei anta selleks rahalist abi.”

Ministeerium põhjendab muudatust sellega, et koolid vajavad tugispetsialisti erinevalt /…/“

Eksliku ühilduvusvõttega on jäetud mulje, et ministeerium põhjendab ja kaitseb eelpool kirjeldatud tõele mitte vastavat väljaütlemist. Sellega on jäetud ebaõige mulje nii muudatusettepanekute sisust, faktide olemusest kui ka ministeeriumi seisukohast.