“Kui meie õpilastel läks väga hästi eelmises, faktiteadmisi kontrollivas TIMSS-i testis (rahvusvahelised suundumused matemaatikas ja loodusteadustes – toim) 2003. aastal, hoiatasid skeptikud: oodake, kui tuleb õpilaste analüüsivõimet näitav PISA test, siis ei ole tulemused kaugeltki nii head,” meenutas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. “Nüüd võib öelda, et meie oma skeptikud on Eesti haridussüsteemi alahinnanud!“

Ministri sõnul näitavad need väga esindusliku testi tulemused õpetajate aastakümnete pikkust suurepärast tööd. “Loodan, et see tulemus tõstab õpetajate prestiiÏi ja austust nende vastu,” lausus Lukas.

“See näitab, et Eestis lihtsalt osatakse lapsi õpetada,” võttis lihtsalt kokku Tallinna reaalkooli bioloogiaõpetaja Andres Raa, kelle õpilased testi tegid. “Järelikult see, mida Eesti koolides tehakse, on arukas ning tuleb vaid edasi minna ja õpetajatele rohkem palka maksta,” lausus bioloogiõpetaja.

Raa lisas, et oluline on selle tulemuse juures seegi, et need ei olnud koolide valitud parimad õpilased, vaid juhusliku valiku põhjal üleriigilise õpilasregistri alusel leitud testitegijad. “Kooli saadeti nimekirjad, milles me ei saanud kaasa rääkida.”

Viie harituma riigi seas

“PISA testi tulemusi hinnatakse maailmas kõrgelt ja need kajastuvad näiteks ka tulevastes inimarengu aruannetes,” ütles Lukas. “Võime selle põhjal öelda, et oleme üks arenguvõimelisemaid riike maailmas,” lisas ta. “Enne kui viie jõukama hulka jõudsime, saime hoopis viie harituma riigi sekka,” viskas minister heatahtlikku nalja.

Ministri sõnul on tabeli tipus olevad riigid, nagu Soome ja Aasia riigid, kõik silma paistnud uuenduslike hüpetega. “Need on omakeelsed, tugeva traditsiooniga haridussüsteemid, mis pakuvad ka regionaalselt üsna võrdseid võimalusi, neis riikides on kooliskäimine ja õppimine prestiiÏne,” iseloomustas Lukas esimeste hulka pääsenud riike.

Eestit nimetatakse üllatajaks

•• Juba teist korda on parimad tulemused Eesti naabril Soomel, kellel need on 2003. aastaga 15 punkti võrra paranenud. Hongkong on teine, kuid vahe Soomega on juba 21 punkti.

•• Kaheks suureks üllatajaks nimetas tulemused enne ametlikult lubatud aega avalikustanud Hispaania ajaleht Magisterio Eestit ja Taipeid Hiinas. “Lisaks sellele jätab Eesti kaugele seljataha ülejäänud naabermaad (Läti, Leedu – toim) ning läheneb põhjanaabrile Soomele,” kirjutab ajaleht.

•• Üllatavaks peavad hispaanlased kunagise eeskuju Rootsi nõrka esinemist – 22. koht Ungari ja Poola vahel.

•• Hispaania ajalehe andmeil on Eestil väga hea tulemus ka olulises arvestuses, kus analüüsitakse testi allapoole nõutud miinimumi sooritanute hulka.

•• “Allapoole nõutud miinimumi jääb alla kümne protsendi õpilastest üleüldiste heade tulemustega silma paistnud Eestis ja ka Macaus (Hiina erimajanduspiirkond – toim),” tõi Hispaania leht eraldi esile. Näiteks Soomes oli niisuguseid õpilasi vaid viis protsenti.