Harjumaal pesitseb siin mail haruldane jõgivästrik
Eesti linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots märkis, et teadaolevalt on eeskätt Lääne- ja Lõuna-Euroopas levinud jõgivästrikud seni meil pesitsenud vaid üksikutes kohtades: Lahemaa rahvuspargis, Kundas, Hiiumaal ja Lõuna-Eestis Vastseliina kandis. „Jõgivästrikke satub rändeperioodil Eestisse harva ning pesitsejatena on nad siin väga haruldased,” viitas Ots.
Et jõgivästrikud saaksid oma pojad rahulikult üles kasvatada, ei taha linnumehed nende uut pesituskohta esialgu avaldada.
Meie tavalise linavästriku sarnaste, kuid kollase kõhualuse ja eriti pika sabaga jõgivästrike esmakordne pesitsemine tehti kindlaks 1975. aastal Lahemaal Nõmmeveskil Valgejõe kärestikulisel lõigul.
Jõgivästrik elab selgeveeliste ja kiirevooluliste jõgede, ojade, kärestike ja koskede ääres. Pesa rajab kalju- või kividevahelistesse tühemikesse, jõekalda rohttaimestikku või mõne muu varje alla. Toiduks on neile jõekividelt ja veest püütud putukad.