Harku järve hakatakse puhastama
Linnavõim tahab Harku järve seisundi parandamiseks rajada biolodud, et puhastada Harku ojast ja Kadaka ojast järve voolav vesi ülemäärasest orgaanikast.
Harku järve ümbrus, kus veel hiljuti laiusid heinamaad ja porgandipõllud, on mõne aastaga kasvanud magusaks arendusalaks. Eramute, paarismajade ja korterite müügil on liivarannaga Harku järv nii Tallinnas kui ka Harku vallas lisaväärtuseks.
Tallinna keskkonnaameti vee ja välisõhu sektori juhtivspetsialisti Ingrid Jakobsoni sõnul on Harku järve seisund stabiilne. “Näitajad on head, kui arvestada järve asendit – tegemist on linnasisese järvega, mille ümbruses toimub kiire arendustegevus,” ütles Jakobson. “Uskumatu küll, aga praegu ei ole järve seisund oluliselt halvenenud.“
Reostusallikate mõju väheneb
Siiski on Harku järve olukorra parandamine eesmärgina kirjas linna keskkonnastrateegias ja pikaajalises arengukavas aastani 2027.
Strateegia järgi saavutatakse järve veekvaliteedi paranemine “eelkõige vesikonna territooriumil paiknevate punkt- ja hajureostusallikate mõju vähendamisega”.
Täpsemalt tähendab see, et Harku järve seisundi parandamiseks rajatakse kaks looduslikku puhastuskompleksi ehk biolodu: üks Astangule Kadaka oja äärde, teine Harku valla territooriumile Harku oja juurde.
“Teeme ettepaneku vallale suurem puhasti rajada, Tallinna territooriumil sellele ruumi pole. Tõenäoliselt on parim variant biolodu. Kas peaks olema mingi naftapüüdur, seda veel arutame,” ütles Jakobson. Millal plaanid teoks saavad, pole täpselt selge.
Umbes 2000 aasta eest merest eraldunud järve iseloomustab toitumine järve suubuvate ojade veest, aeglane veevahetus ja heljuv muda. Suurim sügavus on 2,5 meetrit. “Ta on ökoloogiliselt tundlik järv ja väga toitainerikas aegade algusest,” iseloomustab Jakobson.
Valgalapõhiste uuringute tulemusena on keskkonnaametile teada, et 80 protsenti toitainetest jõuab järve Harku oja kaudu. Linnavõimule teadaolevalt on osa arendustest kanaliseeritud ja osa mitte. “Sademe- ja liigvesi tuleb suunata Harku järve, et tagada järve eluks vajalik veevahetus. Samal ajal ei tohi vesi olla reostunud ehk toitainerikas.”
Eile õhtul puhkas rannas sada supelsaksa ning veesoojuseks mõõdeti 19 kraadi.
Vallale on puhasti üllatuseks
•• Harku valla keskkonnainsener Lembe Reimani sõnul puudub vallal info, et Harku järve vee puhastamiseks on kavas rajada biolodud. “Ei tea mitte midagi sellest,” ütles Reiman. “Harku järv on üleni Tallinna haldusterritooriumil.”
•• Harku oja seisukorda kommenteerides ütles Reiman, et osaliselt on tegemist kuivenduskraaviga ja “eks ta ole kinni kasvanud”. Solgi sattumise ojja välistab tema sõnul ümberringi välja ehitatud kanalisatsioon.
•• Seetõttu pole Harku ojas probleemiks veerohkus, vaid pigem see, et suvel on vett vähe ja oja kuivab ära. “Panna puhastusseadmed Harku ojale peale. Tule taevas appi!” ahastas abivallavanem Sulev Roos.
