Harku järvel kihutavad hüdroplaanid

Välgukiirusel pritsib veejuga kahte lehte, kui mootorpaat kihutab kõrvulukustava müraga ümber Harku järve, kus pühapäevaks selgitatakse Euroopa meister veemotospordis hüdroplaanide klassis O-250. “Müra tohib olla ainult 93 detsibelli!” hüüab võistluse peakorraldaja Ahto Aaslav-Kaasik üle mootorilärmi. Esmakordselt Eestis toimuvatel veemotospordi Euroopa Meistrivõistlustel peab käima kõik etteseatud reeglite järgi.

Eestile andis korraldajaõigused tänavuseks meistrivõistluseks rahvusvaheline veemotoföderatsioon UIM, mille liikmeks on ka eestlased.

Hüdroplaanide klassis O-250 astuvad võistlustulle 21 võistlejat üheksast riigist. Eestit esindavad Marek Juhkov, Henry Põvvat, Uku Aaslav-Kaasik, Tarmo Kolk, Art Raudva, Riho Uuring, Erik Mihaljov, Lembit Aaslav-Kaasik, Erik Aaslav-Kaasik, Ronald Rõuk, Rainer Põvvat ja Rivo Jõõras. Jõõrase käes on seni eestlaste parim saavutus: maailmameistrivõistluste viies koht.

Tallinnas stardib ka tiitlikaitsja Daniele Roda Itaaliast ning võistlustest võtab osa sama ala maailmameister Poolast Henryck Synoracki. Lisaks saab näha veel Euroopa ja Ameerika paremate võidusõitjate kihutamist kolmes erinevas masinaklassis S-350, OSY-400 ja O-350. Teistes masinaklassides peetavates rahvusvahelistes sõitudes pakuvad lisaks Euroopa sportlastele konkurentsi ka Ameerika paremad võidusõitjad.

Harku järve äärde veemotokeskusse hakati kogunema juba eile hommikul ning suviste reggae-rütmide saatel tegid sportlased esimesi veeproove.

Ringi pikkus Harku järvel on 1625 meetrit ning võidujanulised sportlased kihutavad seda kaheksa korda.

Hüdroplaanil on spetsiaalne forsseeritud võidusõidumootor, mille võimsus on umbes 85 hobujõudu. Kütusena kasutab see paat metanooli. Ilma võistlejata kaal on 100 kilo. Tippkiirus, milleni hüdroplaan küünib, on 150 kilomeetrit tunnis.

Õhtul pool kuus algasid kvalifikatsioonisõidud, mille käigus selgitati tulemuste põhjal välja stardijärjekord. Võistlus kulmineerub homme pärastlõunal, mil toimub uue Euroopa meistri autasustamine.

Suurvõistluste edukaks ja esinduslikuks läbiviimiseks eraldas linnavalitsus 150 tuhat krooni eelarveraha, mille eest kindlustati järvekallast ja ehitati korralikud maabumisrajad.

Esimesed Eesti meistrivõistlused veemotospordis peeti Harku järvel 1960. aastal. Järgmisel aastal toimusid Harku järvel esimesed suurvõistlused, NSV Liidu esivõistlused.