Milline on praegu kõige olulisem küsimus seoses Sakala Keskusega?
 
Praegu on kõige olulisem probleem see, et rikutakse räigelt seadust ja väga põhimõttelises osas - kas detailplaneering on aluseks ehitusprojektile ja ehitusloale, või detailplaneering on vaid paber elanike maharahustamiseks -  ehitamine käib oma reeglite järgi, mille kehtestavad ametnikud oma suva järgi, ja elanikud ei pääse seda seadusevastast tegevust vaidlustama ega tühistama.
Praegu on pretsedendi loomine - kui nüüd see asi õnneks läheb, tehaksegi edaspidi detailplaneeringud sellised, mis rahva käest läbi läheks, pärast seda ehitatakse aga midagi muud, või lammutatakse hoopis midagi ära.
 
Tegelikult on Viru keskusega juba nii tehtudki - detailplaneering oli antud palju väiksemate ehitusmahtude peale, kui on praegu üles kerkinud (Arhitektuurimuuseumis ei tundnud seda planeerimise-aegset maketti ära, mis pidi kujutama Viru keskust tulevikus reaalsuses – maketil oli ala palju õhulisem ja keskosas madal).
Sama loo kordumist on karta tulevikuski. Praegu on võimalus see tee sulgeda.
 
Tellisite Arhitektide Liidult Sakala Keskuse kohta ekspertiisi. Mis on selle põhisõnum?
 
Arhitektide Liit andis edasi Sakala keskuse piirkonna detailplaneeringu sisu ja üldised detailplaneeringu lugemise põhimõtted, kuna detaiplaneeringut olid seni juristid omamoodi tõlgendanud. Ekspertiis  puudutas eelkõige Sakala hoone lammutamise probleemi – kas planeering lubab lammutada või ei. Ekspertiisi ühene vastus oli – ei luba.
Tooksin ära read Arhitektide Liidu ekspertiisi sissejuhatavast osast, mille vastu, minu meelest, eksivad praegu nii ametnikud, ärimehed kui juristid, kes peavad end planeerimise alal targemaks arhitektidest ja projekteerijatest ning tõlgendavad detailplaneeringut oma teadmiste  ja kogemuste tasemel. See tase ei pruugi siiski olla piisav, et aru saada teise ala spetsiifikast. Samuti võib osaliselt tegemist olla tahtliku vassimise ja eksitamisega oma eesmärgi (lammutamise, äri) saavutamise nimel. Tsiteerin:

* Ruumilise planeerimise, sealhulgas detailplaneeringute koostamise pädevus, on Planeerimisseaduse alusel teatud eriala spetsialistidel. Detailplaneeringu koostamise õigus on kõrgharidusega arhitektil, planeerijal või muu planeerimisalase ettevalmistusega spetsialistil, kes võivad iseseisvalt ja oma vastutusel detailplaneeringuid koostada või juhtida nende koostamist. Detailplaneeringu tõlgendamine teiste erialade spetsialistide poolt võib olla ebapädev.
 
* Detailplaneering on planeerimis‑ ja ehitusseaduse kontekstis ning vastava eriala spetsialistide pädevuses koostatud terviklik dokument, mis koosneb tekstidest ja kaartidest. Üksikute mõistete, mis on esitatud kas teksti, joonise või tingmärgi kujul, väljarebimine kontekstist moonutab seda dokumenti ja konteksti, milles see on kooskõlastatud, vastuvõetud ja avalikustatud.
(Tsitaadi lõpp).

Küsimata detailplaneeringut koostanud arhitektilt (Irina Raualt) ja arhitektuuribüroolt (R-Konsult), mida detailplaneering tegelikult ütleb, so vältides tagasisidet oma tööd teinud spetsialistiga, ei saa kõrvalseisja anda objektiivset informatsiooni ja tõlgendust teise inimese töö kohta. Nii ei saa teha tööd adekvaatselt ja tõsiselt. Ametnike-juristide-ärimeeste levitatav müüt lammutamise lubatavusest Sakala Keskuse detailplaneeringul jääb selliselt õõnsaks reklaamitrikiks, mis on tehtud oma eesmärkide (iga hinnaga) täideviimise ja õigustamise nimel.
 
Meil oli vaja saada selge sõnum otse tegijatelt, kas tohib lammutada või ei tohi – ja selle vastuse saime – ei tohi!
Kui tahetakse ehitada muud, kui on lubatud detailplaneeringus, või lammutada seda, mida ei ole lubatud, tuleb teha uus detailplaneering koos avalikustamiste ja muude protseduuridega, nagu planeerimisseadus ette näeb. See on tegemata, aga lammutamiseks ehitusluba on käes ja lammutamine juba käib…See on seadusevastane tegevus. PS -  avalikus teenistuses on kirjutamata reegel, et mis pole lubatud, on keelatud (Sakala Keskuse lammutamist planeeringus lubatud ei ole).
 
Kas see on ainus põhjus, miks korraldate jätkuvalt meeleavaldusi ja muid aktsioone?
 
See on väga oluline, et seadus kehtiks. Vastasel juhul on tegemist anarhiaga, mis Tallinna linnas juba pead tõstab. Inimeste kannatus linna rikkumist pealt vaadata on juba katkenud, seetõttu ka nii suur protest, ja mitte ainult Tallinnast, vaid üle Eesti. Kui hakkasime allkirju internetis korjama, lisandus algul päevas ligi tuhat allkirja. Peale kultuuriministri Raivo Palmaru poolt moratooriumi kuulutamist inimesed jäid rahu saabumisele uskuma ja nüüd on allkirjade juurdetulek juba aeglane.
Tegelikult, ega me neid meeleavaldusi eriti pole jõudnud ju korraldadagi, need on pigem olnud spontaansed väljaastumised suurema ohu ärahoidmiseks, lammutamise tõrjumiseks. Meedia on aidanud palju kaasa info levikule, mille eest suur tänu! Rahvas oli lihtsalt ise nii valmis tegutsema, et ei mallanud kodus istuda ja oodata lammutajate hävitustööle asumist. Sai jälle tunda ühiskonna ühtsusetunnet, ja see oli nii tore, just esimese kokkutuleku eel! Neti kommentaarides inimesed avaldasid kärsitut soovi koguneda ja lammutamisele vastu hakata, ja nii saigi algul netis kuupäev ja kellaaeg välja öeldud, edasi võttis asja käsile juba meedia (meie suureks üllatuseks!), kes asja suuresti ise edasi organiseeris.
Teise kogunemise vajaduse otsustasime viimasel nädalavahetusel, aga esmaspäeva hommikuks oli ikkagi inimesi kohale tulnud. Paljud said info ikkagi meedia vahendusel. Tulid, kes just tööle ei pidanud kindlasti minema.
 
Aga need kogunemised-meeleavaldused on muidugi protest ühelt poolt konkreetselt selle erilaadse, Eesti oma loodusvarast välisseinte ja väärtusliku siseinterjööriga hoone lammutamise vastu, mis on ju tegelikult alles noor ajaloo- ja kultuurimälestis! Teisalt on see aga üldisem protest jõhkra linnaplaneerimise meetodite vastu, mida viimasel ajal on harrastatud ja mida on raske pealt vaadates rahulikuks jääda. Sinna juurde veel inimestest absoluutselt üle vaatamine!
Viru keskus on ehe näide  sellise valeliku planeerimise-ehitamise tulemusest, mis mõjus valmis saanuna ehmatusena nii tallinlastele kui sissesõitnutele. Keset linna tekkis äkki tagahoov, kaubamaja esine muutus sisehooviks, kaubamaja enda fassaad narriti ära, lahe tänav muudeti kitsaks kanaliks, vanalinna kaunid vaated võeti ära…Aga seda enne planeeringus ei olnud! Samuti oli enne juttu kultuurikeskusest, mis nüüd on muutunud tavaliseks suurpoeks!
Või teine näide Nõmme metsapargist, kuhu ühtegi elamut ehitada ei oleks tohtinud, aga kerkis suur korterelamu – pansionaadi nime all. Ametnikud ei saanud jälle midagi teha nagu praegu Sakala puhulgi. Vaid elanikud peatasid kohtu teel selle petutehingu. Õnneks olid kinnistul sellised naabrid, kes tänu juristiharidusele asjast jagu said.
Sama pettuse rada tahetakse aga jälle astuda, ja astutaksegi! Selge, et see teeb juba ettevaatlikuks.
 
Mida olete juba ära teinud ja mida veel kavatsete teha?
 
Uurime nn kodanikuühiskonda, mida siis kodanikule on ühiskonnas jäetud otsustada, mis õigused tal on oma keskkonda kaitsta. Ega palju polegi. Tulutult kohtu uksi kulutada, allkirju korjata, ekspertiise koostada, ametkondadele oma ettepanekute ja nõudmistega kirju kirjutada (kohaliku omavalitsuse ja riigivõimuorganid, muinsuskaitse, kontrolli  ja järelvalve ametkonnad), avalikustada, meediat õigusemõistmisele ja tegutsemisele kaasa tõmmata, füüsilist vastupanu lammutajatele avaldada, maavanema peale loota, kes siiani on lootusi petnud, siseministeeriumi peale, kes peaks maavanema üle järelvalvet teostama, riigikontrolli peale, õiguskantsleri peale…Seda oleme teinud juba. Positiivseid lahendusi meie jaoks veel ei ole. Väga ebaefektiivne tegevus!
 
Huvitav on see, et kui seadusekohaselt detailplaneeringut koostada, on elanikel võimalik kaasa rääkida, seda detailplaneeringut vaidlustada, ning lasta kohtus ka kehtetuks tunnistada. Kui aga detailplaneering üldse tegemata jätta, on ehitajatel palju vabamad käed – elanikud ei pääse üldse seadusejärgsele avalikustamise-vaidlustamise-kehtetuks tunnistamise ringile!  Hea mõte kordamiseks järgmistele ehitajatele! Siin ongi praegune absurdne olukord elanike jaoks.
 
Kui elus on põhjus ja tagajärg omavahel seotud, detailplaneering on järgneva ehitusprojekti ja ehitus/lammutusloa aluseks, siis kohtumajas enam nii ei ole – seadused on lahku viidud ja eraldatud üksteisest  ületamatu kuristikuga. Planeerimise ja ehituse seadust ei saavat omavahel seostada kui põhjust ja tagajärge. Nii et kui detailplaneeringut ei tehta ja lihtsalt antakse ehitusluba välja, siis pole elanikel midagi öelda, et nagu peaks ikka detailplaneeringu ka tegema, me tahaks oma sõna sekka öelda, nagu meil on planeerimisseaduse kohaselt lubatud!  Meie õigusi rikutakse! Kohtus öeldakse lihtsalt – ei rikuta! Kaebamiseks teil õigust pole! Meie teame teie õigusi paremini kui teie ise! Meie määrame teie isiklikud subjektiivsed õigused! Aga kirja me neid panema ka ei hakka, muidu saate liiga targaks!
Kuidas siis seadused saavadki elu edendada, kui nad seda ei peegelda!? Selles osas on meil absurdne olukord! See on just Sakala Keskuse lammutamise näide. Selline olukord oleks vaja ära muuta- seadused peavad ikka eluga kaasas käima ja seda toetama, mitte elu seisma jätma ja inimesi terroriseerima!
 
Nii olemegi teinud äsja hulga ettepanekuid Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja kohalikule omavalitsusele, kellelt kui rahva esindajatelt ootame kõigepealt otsustavat tegutsemist Sakala küsimuse lahendamisel. See tähendab lõppkokuvõttes ebaseadusliku lammutamise ehitusloa ja lammutamist lubava ning salastatud hoonestusõiguse  lepingu tühistamist
 
Taotleme hoone kohest ajutise muinsuskaitse kaitse alla võtmist ning selle väärtuse kohta ekspertiiside teostamist, ühtlasi praeguse kultuuriministri tagasiastumist või tagandamist.
 
Taotleme Eesti õigusruumi laiendamist nii, et kodanikel oleks võimalik avalike huvide kaitsmisel pöörduda kohtu poole.

Palume seadustesse sisse viia „kodanikuühiskonna” mõiste koos vajalike õiguste ning kohustustega kodanikuühiskonna toimimise võimaldamiseks - osalus- ja otsedemokraatia arendamiseks.

Taotleme avalikustamise protseduuri laiendamist detailplaneeringu järgsele perioodile kuni ehitus/lammutuslubade andmiseni, viies seejures kogu protsessi ühte seadusesse.
 
PS palume täpsustada vabariigi valitsuse seaduse paragrahv 85 lg 1-te maavanema järelevalvest kohaliku omavalitsuse struktuuriüksuste üksikaktide üle (millega seoses on tekkinud probleem maavanema võimalikkuse/võimatusega teostada järelvalvet Tallinna ehituslubade üle).
 
Pärast esimest meeleavaldust on nii mõnelegi jäänud mulje, et probleemiga tegeleb väike rühm vanemaealisi kodanikke ning probleem justkui ei tundugi väga oluline. Kas ja miks see on nii?
 
Probleemiga tegelemisel on eesotsas mõned aktiivsemalt asjaga tegelevad inimesed, siis   on ring aitajaid ja toetajaid, nagu ikka mingi probleemi lahendamisel. Eks vanemad inimesed tunnevad enam väärtuste väärtusi ja mõtlevad nende ning oma identiteedi säilitamisele nende väärtuste kaudu. Vanemate inimeste elu on juba ajalugu, sellega on seotud palju mälestusi, viimaseid aga aitavad elus hoida vanad esemed, vana keskkond. Inimestel on omad kallid, pühad paigad ja asjad, mida nad ei taha mingil juhul kaotada, vastasel juhul kaotatakse ka tükike iseendast. Kui rääkida pensionäridest, siis on neil ka rohkem aega. Meie, nö aktivistid, pensionärid siiski ei ole.
Teiseks on muidugi see, et nagu oma lastestki näha, kel on väiksed lapsed ja töö, et ega nendel ei ole aegagi ühiskondlike asjadega enam tegeleda, või töö ajast miitingule tulla. Päris noortel on muud mõtted, neile on inimsõbraliku elukeskkonna arendamise probleemid liiga keerulised mõista. Nii on elukeskkonna kaitsel ikka enam kesk- ja vanemaealised inimesed, kuigi näiteks Eesti Keskkonnaühenduste Koja  organisatsioonides on enamasti just noored inimesed.
 
Muretsejate ringi väikseks küll nimetada ei saa – Sakala Keskus on muutunud nagu demokraatia sümboliks – kui see langeb, on langenud inimeste usk demokraatia ja õigluse võimalikkusesse Eestis, või ka vastupidi – tekib vastupanu!?
Inimesed muretsevad üle Eesti, ja seda põhjustavad paar vanameest ja mõned noored poisikesed meie rahvaga…Kurb…
 
Aitajaid on ka üle Eesti – interneti kaudu annavad inimesed soovitusi, mida teha. Allkirjade korjamiseks andis oma veebilehe kasutada Pärnu mees, meid konsulteerivad  kohtuasjades Tartu mehed, Rakveres küsitakse, miks peab Sakala ära lammutama, lõuna-Eesti memm ei saa öösel magada, sest Tallinna võimumehed tulevad tema und segama…
 
Milles seisnevad praeguse probleemi juured? Miks on nii läinud?
 
Probleemi tekke ajalooga ei ole ma nii väga kursis. Ilmselt tehti üks viga sellega, et ilma tõsisemalt uurimata pandi arhitektuurikonkursi tingimustesse Sakala Keskuse saali mahutavuse suurendamine 1600 kohani. Kui selgus, et nii palju ei ole võimalik saali toole panna, ei parandatud paberites viga, vaid selle asemel on nüüd otsustavalt mindud, maksku mis maksab, sellise 1600-se saali organiseerimisele, nii et pilpad lendavad. Samas oleks saanud praeguse 1200 asemel 1400 kohta saali luua. Tundub, et selle hoone kasutamise ja piirkonna kavandamisel ei ole kõige hoolikamalt käitutud. Hoopiski ei ole hoolitud paljude spetsialistide ega elanike arvamustest, piirkonna väärtustest ja uue vanasse miljöösse sobimisest, detailplaneeringust….trügitud on vastumäge. Nagu on selgunud, on lõpusirgele asutud peale 20.märtsi 2006 riigi AS Sakala Keskuse koosolekut, kus otsustati minister-üldkoosoleku nõusolekul lubada Sakala Keskuse hoone vajadusel lammutada…enne seda keegi ei lubanud. Eelmine kultuuriminister, Urmas Paet, oli pidanud õigemaks ehitada väiksem saal, kui et suurema saali pärast maja lõhkuma minna.  Nagu on lugeda lammutusprojekti vahel olevatest e-kirjadest, andis hoo sisse ehitus/lammutusloale allkirja saamiseks Kalev Kallo, suunates selleks Tallinna linnaplaneerimise ameti juhti Igor Volkovit, jne…
 
Kes on süüdi? Kas arendaja Peeter Rebane, arhitekt Raivo Puusepp, kultuuriminister Raivo Palmaru, endine kultuuriminister Allikmaa on süüdi ja milles? Või keegi teine?
 
Tundub, et praeguse konkreetse olukorra tekitamise peremees on kultuurivaldkonna eest Eestis vastutaja kultuuriminister - AS Sakala Keskuse üldkoosolek, kelle sõna võtab Sakala Keskuse muinsuskaitse alla või lammutab selle ära. Valik oli tema.…
 
Kuidas tuleks olukord Teie arvates lahendada?
 
Sakala kaitsjad esitasid oma ettepanekud riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse organitele, nagu on ülalpool juba kirjas. Kokkuvõtlikult öeldes, oleks vaja minna nullpunkti, kus olukord on seadusekohane – tühistada ebaseaduslik ehitus/lammutusluba nr 21335 ja  vastuoluline hoonestusõiguse leping, võtta Sakala Keskus ajutise muinsuskaitse alla, tellida uus detailplaneering, planeerida ala uuesti seadusekohaselt, inimesi ning keskkonda arvestavalt.
 
Kas see lahendus tundub Teile ka reaalsuses teostatav või on ka mingeid kompromisse võimalik teha?
 
Seadustega kompromisse ei saa teha, neid tuleb täita või teha ettepanek need muuta. Sama on kehtiva detailplaneeringuga.
Kui planeering jätta samaks, tuleb muuta kavandatavat ehitist nii, et see detailplaneeringuga ja keskkonna nõuetega, sh vanalinna kaitsetsooni omadega,  kooskõlas oleks.
 
 

Helle Vilu on keskkonnaekspert, MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn aseesimees ja Nõmme Tee Seltsi juhatuse liige.