“Üleskutse üheks eesmärgiks on ärgitada inimesi mõtlema sellele, kuidas nad ise saaksid aidata kaasa võitluses HI-viirusega, samuti on meil lootus kaasata teavitustöösse rohkem eravahendeid, kutsuda üles ka neid erafirmasid, kes seni pole mõelnud sellele, et nad saaksid teavitustöö abil aidata kaasa Eesti elukeskkonna ja turvalisuse parandamiseks,” ütles Kallas Eesti Päevalehele.

Üleskutse ajendiks võis olla Eesti ühe tuntuima sotsiaalteadlase Mikk Titma Kallasele aprilli lõpus tehtud märgukiri, milles ta tõsiselt hoiatas viiruse ja selle põhjustatava aidsi leviku eest.

Kaks nädalat oma nõunike abil probleemi tõsidust uurinud Kallase sõnul on Eesti uue võimaliku haigestumise laine ees, kuigi viimaste kuude statistika järgi on nakatanute arv hakanud vähenema. “See, et see arv langeb, on petlik,” lausus peaminister. “Me oleme näinud ainult esimest lainet.”

Epideemia ähvardab. Kõige suurema tõenäosusega on Kallase väitel järgmisena löögi alla jäävaks riskirühmaks 14–18-aastased noored, kes senini oma käitumises ei arvesta HIV-riskiga. “Kui viirus nendeni läbi murrab, saab epideemia uued ja ohtlikud mõõtmed,” ütles Kallas.

Kallas juhtis tähelepanu ka sellele, et vastavalt Eestis läbi viidud uurimustele pole ka vanemad inimesed piisavalt teadlikud HI-viiruse leviku põhjustest ja ohtlikkusest. “Seega on probleem eriti tõsine,” ütles Kallas.

Aidsiennetuskeskuse juhataja Nelli Kalikova ei varjanud rõõmu. ”See on tegelikult see, mida ma olen juba aastaid oodanud,” ütles Kalikova. “Vahepeal on tekkinud tunne, nagu jookseksid kogu aeg peaga vastu seina.”

Levik suurem kui venemaal. Kalikova lisas, et rahvas ja ajakirjanikud saavad aru probleemi tõsidusest, aga poliitikuteni jõudes jäi kõik ikkagi soiku. “Räägime palju olukorrast Venemaal, aga meil on aidsi nakatunute kasvutempo kõrgemgi kui Venemaal ja Ukrainas,” märkis ta.

Kalikova sõnul loodab ta peaministri algatusest palju. “Tundub, et sel aastal on probleemi teadvustamisel kriitiline piir ületatud,” ütles ta. “Muidugi võiksin pessimistina mõelda, et valimised on tulemas ja see on kampaania osa, aga olen optimist ja loodan väga, et üleskutse ei jää vaid deklaratsiooniks.”

Suurärimehe Aadu Luukase hinnangul võib Kallase idee leida toetust ka ärimeeste seas, kes võiksid teha annetusi aidsi leviku tõkestamiseks.

“Kui see idee leiab toetust ja kõik on piisavalt läbipaistvalt korraldatud, siis minu arvates toetatakse seda kahtlemata,” ütles Luukas.

Mida valitsus olukorra leevendamiseks teeb?

Peaminister Kallase lubadusel eraldab valitsus omapoolse sammuna lisaraha aidsi teavituskampaaniate läbiviimiseks ning ennetustööks kõikjal Eestis, eelkõige koolides.

Samuti lubas Kallas võtta aidsiennetustöö isikliku järelevalve alla nagu juba varem Eesti ettevalmistused ühinemiseks Euroopa Liidu ja NATO-ga.

Valitsus loob ka komisjoni, mis hakkab aidsiennetustööga seotud probleeme jälgima.

“Valitsus eraldab ennetustööle senisest rohkem raha, täpne summa lepitakse kokku valitsuskoalitsioonis,” ütles Kallas.

Kallase sõnul on väga oluline saada aidsi levikust adekvaatne pilt. “Selleks on vaja parandada jälgimistegevust, saada kiiresti andmeid eri riskirühmade käitumisest ning kas või näiteks selles samas nakatumiste statistikas toimunud muutuste põhjustest,” märkis Kallas.

Ennetusraha jagamist uurib politsei

Politsei poole pöördunud riigikontroll avastas, et narko- ja alkoholivastase ennetustööga tegelevad programmid kulutasid mullu tervelt viiendiku rahast mittesihipäraselt.

Alkoholismi ja narkomaania ennetamiseks eraldati riigieelarvest eelmisel aastas 6,37 miljonit krooni, millest 1,5 miljoni krooni kasutamise otstarbekuse seadis riigikontroll kahtluse alla. Raha kasutasid tervisekasvatuse keskus ja uimastipreventsiooni sihtasutus.

Näiteks sõlmis uimastipreventsiooni sihtasutus seitsmel korral 445 400 krooni eest allhankelepinguid isikutega, kelle projektid ei olnud nõukogu heakskiitu saanud või oli nõukogu otsustanud projekti mitte finantseerida. Osa programmi raha – 325 000 krooni – kasutamise kohta sihtasutus andmeid ei esitanudki.

Võimalike kuritarvituste uurimiseks narkoennetuse raha kasutamises otsustas riigikontroll anda kõik materjalid politseile. Samuti palub riigikontroll välja selgitada, kas raha jagamisel programmi nõukogus ja sihtasutuse juhtkonnas esines korruptiivseid suhteid.