Eile avas Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse ruumides ametlikult uksed Eesti HIV-positiivsete võrgustiku nõustamiskabinet, kus nakatunud saavad vestelda inimestega, kes on ka ise HIV- ja aidsiprobleemidega kokku puutunud.

“Nakatunud on öelnud, et neile on väga oluline rääkida nõustajaga kui võrdne võrdsega,” ütles võrgustiku juhataja Igor Sobolev. “Siis saab seletada, miks on ravi vaja, millised võivad olla kõrvalnähud või kuidas tulla toime stigmaga.” Kabinetis annavad nõu inimesed, kes on ise nakatunutega kokku puutunud ning tahavad neid diagnoosist edasi aidata.

Teeninduse tippaeg veel ees

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse juhataja Kai Zilmeri sõnul oli kabinetti vaja, sest see lisab arstile ja õele nõustaja, kes tegeleb muu hulgas ka psühholoogilise poolega. “Inimene vajab tuge, sest sageli on nakatunul sotsiaalseid probleeme, riskikäitumist, kohati narkomaaniat ja on hea, kui teda abistab võrgustik,” ütles Zilmer. “Saades nõu inimestelt, kes on haigusega lähedalt kokku puutunud, saab nakatunu kinnitust, et temagi võib ise hakkama saada.”

Nõustamisvajadus kasvab järjest, sest 2000. ja 2001. aasta aidsiepideemia ajal HIV-sse nakatunud hakkavad vajama senisest palju rohkem abi. Nakatumisest nelja kuni kuue aasta pärast hakkab HIV-positiivse immuun-süsteem nõrgenema ning nüüd on vaja hakata ravimeid võtma.

“Meditsiini ja sotsiaalse teeninduse tippaeg seisab veel ees ja kestab, kuni jätkub nakatumine, sest patsiendid jäävad arstile ju eluajaks,” ütles Zilmer.

Praegu nakatub ohtlikku viirusse iga kuu ligi 50 inimest. Kuigi nakatunute seas on endiselt palju narkomaane, kasvab järjest seksuaalsel teel nakkuse saanud inimeste hulk. Neist paljud on naised, kes on saanud nakkuse oma partnerilt.

HIV-ravikulud mitmekordistuvad

•• Kuna kahe aastaga on ravi vajavate HIV-positiivsete inimeste arv viiekordistunud, ulatub riigi makstav ravikulu lähiaastatel mitmesaja miljoni kroonini aastas.

•• Järgmisel aastal on spetsiifiliste antiretroviiruse ravimite ostuks ette nähtud 51 miljonit krooni. Tänavu oli kasutada 34 miljonit, millest 18 miljonit tuli välisabina Global Fundist. Edaspidi tuleb kogu raha leida riigieel- arvest.

•• “Kulude suurenemise ainus põhjus on patsientide arvu tõus kahe aastaga pea viis korda – 2005. aasta alguses vajas ravi sada patsienti, käesoleva aasta lõpuks prognoosime u 500 patsienti ja järgmise aasta lõpuks vähemalt 1000,” ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe.

•• HIV-ravi koosneb tavaliselt kolmest komponendist ja maksab hetkel patsiendi kohta aastas 60–100 000 krooni. 1000 patsiendi aastane ravi maksab praegu seega ligikaudu 80 miljonit krooni. Lähima paari aasta jooksul kasvab HIV-ravi vajavate patsientide hulk 3000 patsiendini.