Punane hobukastan „Brio-tii” Arno Mikkor

Hobukastaneid on 13 liiki. Kõige levinum neist on harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum), mis hoolimata lõunapoolsest päritolust peab meie talvedele vastu. Looduslikult kasvab hobukastan Kreeka, Albaania  ja Bulgaaria mägedes. Üldjuhul kasvab ta suureks puuks, kuid on ka väiksema või kitsama võraga („Pyramidalis”) sorte.

Kevadest sügiseni torkab silma huvitav kahvaturohelise lehevärviga sort „Memmingeri”, mille üks suur puu kasvab Tallinna kesklinnas Tammsaare pargis Sony poe poolses osas, aga inimesed ei pane enamasti haruldasi puid tähele. Väga huvitav on ka hobukastani täidisõieline sort „Baumannii”, mis kasvab suureks puuks ja vajab palju ruumi. Väikeseks ja madalamaks jääb aeglasekasvuline sügavalt lõhestunud lehtedega „Digitata”. Eriline näeb välja kitsaste lõhestunud lehehõlmadega „Laciniata”. Olen aiaomanikele soovitanud lapse sünni või pereliikme sünnipäeva puhul istutada tähtsa päeva jäädvustamiseks mingi südamelähedane puu. Sageli tehakse seda pulmapäeval.

Üheks erilisemaks meie talvedele vastupidavaks puuks on punaste õitega punane hobukastan (A. x carnea), mis on hariliku ja Paawi hobukastani (A. pavia) hübriid. Punane hobukastan on läikivate tumeroheliste lehtedega puu, mille kõige üllatavam sort on „Briotii”. Kaks ilusat suurt  puud õitsevad aastaid Tallinnas Kadriorus Russalka kõrval. Eestis uus on punase hobukastani kollaseservaliste lehtedega sort „Marginata”. Tallinnas Hirvepargis ja mujal võib näha üsna eriliste õitega värd-hobukastanit (A. x hybrida), mille õites on nii punast kui ka kollast (on kollase A. flava ja Paawi hobukastani looduslik hübriid).

Meil talveõrn väikseõieline hobukastan (A. parviflora) on pärit USA kaguosast, kasvab looduses vaid kahe-kolme meetri kõrguse laiuva põõsana. Talle sobib põhjatuulte eest varjatud soe rannikulähedane koht, näiteks läänesaartel.

Hobukastan pole nõudlik pinnase suhtes, lepib ka poolvarjulise kasvukohaga ja talub pügamist. Puu lõikamisel peab kindlasti arvestama, et õisikupungad moodustuvad okste tippu eelmise aasta suvel ja oksi kärpides lõikame need pungad ära – seetõttu õitseb puu vähem või üldse mitte. Hea on teada ka seda, et noores eas on hobukastan üsna aeglasekasvuline, puu vanemaks saades kasvukiirus tõuseb. Kuigi hobukastan õitseb enamasti rikkalikult, saab õitest viljadeks vaid väike osa. Hariliku hobukastani vili on ogaline kupar, mida kutsutakse kastanimunaks, iga vilja sees on üks kuni kolm suurt seemet. Aga värd-hobukastani viljad on täiesti siledad, ühegi ogata. Hobukastani seemnetest toodetakse veenilaiendite ravipreparaati. Kes tahab hobukastanit paljundada, peaks seemned külvama sügisel ja kaitsma külvi hiirte eest. Kõige paremini idaneb hobukastani seeme poolkõdunenud lehemullas, mis sisaldab rikkalikult huumust. Sordilisi taimi paljundatakse enamasti pookimise teel.

Kastan — talveõrn puu

Harilik kastan (Castanea sativa) on Vahemere maade idaosast kuni Põhja-Iraanini kasvav pöögiliste (Fagaceae) hulka kuuluv talveõrn puu. Eesti tingimustes on kastanipuu vaid harukordadel õitsenud ning viljunud Võrumaal ja Kohilas. Enamasti ta ei kannata talvekülmasid ja külmub lumepiirini või hävib sootuks. Hariliku kastanipuu tuntumad sugulased on tamm, pöök, kiviviljak jt.