Üksteise kuulamise ja mõista püüdmise asemel süüdistatakse üksteist ühiskonna alustugede ja moraali lõhkumises või diskrimineerimises.

Olgu märgitud, et homovihkamist ja homopropagandat reede õhtul keset Tartu raeplatsi püsti pandud telgis ei olnud. Jurist Reimo Mets, Tartu ülikooli professor Tõnu Lehtsaar, jurist Varro Vooglaid ja ajakirjanik Rain Kooli ei jõudnud ligi sadakonna pealtvaataja ees üle tunni aja väldanud arutelude käigus siiski kokkuleppele, kas ja miks peaks Eestis homoabielud seadustama. Tõenäoliselt keegi sellise kokkuleppe sündi ka ei oodanud.

Said indu juurde

Eesti Päevalehega suhelnud inimesed ütlesid, et nende huvi homoabielude diskusiooni üle on viimastel nädalatel saanud indu juurde tänu poliitikutele. Oma panuse selleks on andnud näiteks haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kes ei soovi hauast üles ajada Oskar Lutsu, et „Kevade” raamat saaks homode meeleheaks ümber kirjutatud. Kuid jutuainest on pakkumas ka riik üldisemalt, mis homoaktivistide arvates viivitab liigselt juba aastaid samasooliste suhteid reguleerivaid seadusi koostades.

Kuid debatil oli nii solvumisi kui ka faktidega manipuleerimist. Nii irooniat kui ka väiteid, et Eesti riik ahistab juba aastaid seksuaalvähemusi, kes soovivad omavahel abielluda, lapsi kasvatada ja õndsas harmoonias lihtsalt elada. Vooglaid ja Lehtsaar on Eestis kaks aktiivsemat homoabielude vastu avalikult sõnavõtvat inimest.

Ka Tartus peetud debatil kõlas nende seisukoht kõlavalt: „mingeid muudatusi pole tarvis – ka täna on homodel kõik võimalused koos elada ja oma asju ajada”. Teisalt polevat aga Lehtsaare ja Vooglaiu arvates midagi hullusti, kui riik paneks kas või homme homoabielude küsimuse rahvahääletusele.

Reimo Mets: ei rahvahääletusele!

•• „Mingit rahvahääletust pole tarvis. Justiitsministeerium täitevvõimuna saab teha, mida tahab. Selle jaoks ta ongi ellu kutsutud. Ta võtab selle seaduse vastu ilma avalikkuse arvamust küsimata. Samamoodi nagu kolm­kümmend aastat tagasi otsustati, et neegrid tohivad bussis sõita,” rääkis jurist Reimo Mets reedeõhtusel homoabielude seadustamist puudutanud debatil.

•• Debati raames läbiviidud minirahvahääletused aga näitasid, et pooled kohalolnud arvasid, et homodele tuleks anda täiendavad õigused oma kooselu fikseerimisel. Pooled arvasid, et kehtiv olukord on reguleerituse osas piisav.

•• Hiljuti teatas justiitsministeerium, et kuigi nad plaanisid reguleerida samasooliste kooselu temaatikat, siis jääb reguleerimine esialgu ära, sest Isamaa ja Res Publica Liidu vastuseis ei võimalda seda teha.

•• Metsa arvates peaks aga ühiskond astuma järgmise suure sammu tolerantsuse suunas ning justiitsministeerium peaks homoabielude seadustamiseks tööd jätkama.