Foto: Eero Vabamägi

Eestist kui võimalikust põgenikke vastuvõtvast riigist hakati rääkima juba mõni aasta tagasi. Kuna Eestis elavate võõramaalaste osakaal kogu riigi elanikkonnast on võrreldes enamiku Euroopa riikidega suurem (Eestis oli 2011. aastal eestlaste osakaal 70%, Saksamaal sakslaste osakaal 91%) ja tõenäoliselt sellest tulenevalt ka eestlaste sallivus võõrmaalaste vastu mitte just kõige suurem, üritati teemale läheneda uue nurga alt.

Teise maailmasõja aegsete eestlastest põgenike teemat aastaid uurinuna võin lühidalt öelda, et eri piiranguid või vaenu võõramaalaste vastu kogesid eestlased kõikides riikides, sh ka nn immigratsioonimaades nagu Ameerika Ühendriigid või Austraalia. Akadeemilise uurimistöö käigus olen kokku puutunud eri riikide asüülikeskustega ja reaalse põgenikelaagris valitseva olukorraga. See oli ka põhjus, miks ma tookord paari aasta eest väitluses osalemast keeldusin: minu arvates ei ole need kaks olukorda ehk Teise maailmasõja käigus läände jõudnud eestlased ja potentsiaalsed Eestisse saabuvad põgenikud üldsegi võrreldavad. Ja see kehtib ka praegu.

Loe täisteksti homsest Eesti Päevalehest.