HOMSES PÄEVALEHES: Ettepanek: roolijoodiku kaassõitja maksku ise oma ravikulud

18. mai seisuga on sel aastal joobnud juhtide süül Eestis toimunud juba 32 liiklusõnnetust, milles on hukkunud kolm ja saanud viga 37 inimest. Möödunud aastal oli Eestis joobnud juhtide süül kokku 149 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 17 inimest. Selle aasta esimese nelja kuuga tegi politsei liikluses 281 000 joobekontrolli ja avastas 2300 alkoholi tarvitanud juhti. Need arvud ja eriti 16. mail Tallinnas juhtunud 14 vigasaanuga suurõnnetus tõstatavad taas küsimuse, kas kaasvastutus ei peaks peale purjus juhi laienema ka temaga koos olevatele kaassõitjatele.

Liikluspsühholoog Gunnar Meinhard väljendab pärast lühikest mõttepausi mõtet, mida ta ka ise nimetab ekstreemseks. Tema sõnutsi võiks purjus juhiga samas autos olevate inimeste puhul kaaluda võimalust, et nad ei saaks hiljem juhi käest tagasi nõuda oma tervise- ega muid kulusid, sest nad on ise olnud kaasosalised. Teisisõnu: oma ravikulusid ja vastutust kandku nad ise. „Liiklusõnnetuse puhul oleks mõistlik võtta kõigilt autos viibinud isikutelt bioloogilise vedeliku proov ja neid juhiga võrdselt karistada,” märkis Meinhard. Ta möönis, et uute trahvisummade valguses võib see rahvale väga halb tunduda, kuid ehk paneks mõtlema.

Liiklusseaduse 225. paragrahv ütleb küll, et kui mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi omanik või valdaja lubab teadvalt rooli joobeseisundis inimese, saab teda karistada rahatrahviga. 1. jaanuarist jõustunud karistusseadustiku muudatustega täiendati seda paragrahvi sõnaga „teadvalt”, sest indikaatorvahendi või eriteadmisteta võib olla keeruline kindlaks teha, kas juht on alkoholi tarvitanud või mitte. Selleks et purjus isiku rooli lubamise eest karistada, peab tõendama, et sõiduki omanik, valdaja või juht oli veendunud, et isik, kelle ta rooli lubas, oli purjus.

Pikemalt loe ettepanekust ja sellega kaasnevast homsest Eesti Päevalehest!