Piimatootjad ja seapidajad nõuavad riigilt lisaraha. Mis summa peaks riik maksma, et aidata neil kriis üle elada?

Me võime eeldada, et omahinnast odavamalt toodetud piimast tekkiva kahju kinni maksmiseks võib vaja minna isegi sadu miljoneid. Seda on raske kokku arvutada. Kuid põllumajandusministeeriumi eelarve isegi 10 miljoni euro võrra suurendamine annaks 2016. aastaks võimaluse rakendada olukorra leevendamiseks erinevaid meetmeid. Vaja on aktiivsemalt rakendada maaelu edendamise sihtasutust, piimasektoris maksta piimalehmade otsetoetust riigisisese toetusena ja anda lisatuge loomakasvatajatele tõuaretustoetuste kaudu. Näiteks Läti on seda teinud väga jõuliselt ja nad on maksnud ka seakasvatajatele toetust bioohutusnõuete täitmisteks.Kaalumiskohti on palju, kuid selle raha eest saaks juba jõuda tulemusteni. Küsimus on lihtsalt selles, kas valitsuses, riigieelarve koostamisel näidatakse üles poliitilist tahet.

Kas te olete seda poliitilist tahet näinud?

Väga tahaks näha, et see tahe oleks olemas. Tahan tunnustada maaeluminister Urmas Kruuset, kes on tegelikult keerulises olukorras väga töiselt tegutsenud. Aga on selge, et koalitsiooni liikmena ja riigikogu maaelukomisjoni esimehena ei saa mina mitte kusagilt kandist selles olukorras vait olla.

Sellest, mis Ivari Padarit rääkima sunnib, ja mida teha olukorras, kus seakatk on lautades ja piimatootjaid ähvardab sulgemine, loe homsest Eesti Päevalehest!