Üllatav oli algus ja lõpp. Esialgu tundus üllatav viis, kuidas kaitsepolitsei röövimisele pressikonverentsil läheneda püüdis. Justkui keegi noor töötaja oleks mingi isetegevusliku asjaga vahele jäänud. Hiljem aga tulid avalikuks faktid, et see oli planeeritud tegevus, piirivalve oli jätnud akna, kohal oli ka kaitsemeeskond.

Kaitsepolitsei üritas jätta muljet, et asi oli isetegevuslik?

Mulle jäi mulje, nagu see oleks olnud halb juhus. Keegi sattus situatsiooni, kus ta võeti kinni ja viidi ära, nagu polekski olnud ettevalmistatud operatsioon. Minu arvates oli Eesti-poolse meediakajastuse puudumine lõpuks naljakas. Sõltumata sellest, et mõni väidab, justkui see oli kõige parem tee ja meie ajakirjandus pidi võtma pildid Vene kanalitest. Alguses oli üllatav, et kajastust oli nii palju. Lõpus oli üllatav, et seda oli nii vähe. Infosõjad on alati toimunud. Tuleb anda informatsiooni ka Eesti riigi ajakirjanikele, kes elasid lahendusele kaasa, et nad ei peaks infot Interfaxist otsima. Kui Venemaal kõik näitavad, kuidas see toimub, siis meie ütleme, et kell kaks tuleb mingi uudis. Mis uudis see siis enam on?

Kuidas suhtute sellesse, et Kohverile läks piirile vastu kaitsepolitsei asepeadirektor Aleksander Toots, kes teab palju riigisaladusi?

Läks sinnasamasse kohta! Kuldvara läks samasse kohta, kust Kohver aasta varem rööviti, ja viis oma naha vangide vahetuse käigus turule.

Loe täispikkuses intervjuud homsest Eesti Päevalehest!