Ala Vabaduse väljakust Tõnismäeni on sümboolselt omane sõjaeelsele Eesti Vabariigile. Hoonete ühtlast räästakõrgust ja ehitusjoont (nn punast joont) jälgis vabariigi president Konstantin Päts isiklikult. Siia hakati kujundama euroopalikku modernistlikku linna, mis jäi lõpetamata vaid sõja tõttu. Paradoksaalsel kombel järgiti seal sõjaeelseid ettekirjutusi ka nõukogude ajal.

Nüüd on uus ja uljas aeg ning kõik sajandite jooksul ja tihedalt meie ehitustraditsiooni ja kliimaga seotud linnaehituspõhimõtted on pea peale pööratud. Keskpärase haridusega ametnikud ja mõned kultuuritud arhitektid teevad Tallinnas, mida soovivad, seljataguseks muidugi rikkad investeerijad ja ühe erakonna ülbe linnavõim. Seda võime näha ka äsja avalikkusele tutvustatud Pärnu maantee uute hoonete planeerimiskavades.

Loe edasi homsest Eesti Päevalehest!