Politsei, prokuratuur ja kohus, me kõik võitleme tagajärgedega. Me keegi ei võitle põhjustega, miks üldse vargile minnakse ja see ei ole ka õiguskaitseorganite ülesanne. Probleem on selles, et meil pööratakse liiga vähe tähelepanu varguste toimepanemise põhjustele. Meil on küll olemas sotsiaaltööga tegelevad institutsioonid, kuid mulle tundub, et nende põhiülesandeks on toetuste andmine, mitte sügavuti tekkinud probleemide lahendamine. Peaksime tegema kõik, et ehk mõni neist varastest muudab oma eluviisi ja varastamise asemel asub tööle. Samas ei tohi me unustada, et ükskõik kui pikk vangistus ka mõistetakse, avanevad ühel päeval vanglaväravad ja inimene tuleb välja. Aga juhul kui vangistus oli pikk, siis on ta vabanedes palju kogenum, palju jultunum. Kui tal enne vangi minekut oligi keegi, kes teda toetas, siis suure tõenäosusega on toetajad nüüd kadunud. On näiline, et ainult karistused aitavad, tegelikult ei aita. Tuleb süveneda sellesse, miks ühest on saanud varas ja teisest töökas inimene.

Loe edasi homsest Päevalehest ja vaata ka videojuppi intervjuust!