Olite GUILD-i kohtumisel üks kuuest kõnelejatest. Millest te oma kõnes rääkisite? ​

Minu sõnum seisnes selles, et maksumaksja raha eest tehtud uuringud peaksid olema kõigile kättesaadavad ja seeläbi peaks tekkima avatud teaduse ning innovatsiooni võimalused. Riikide jaoks tähendab see, et mida rohkem on ühiskonnas kõrgharitud inimesi, seda enam on inimesi, kes selle infoga oskavad midagi peale hakata.

Eestist on võtta mitmest valdkonnast häid näiteid, kuidas avatud informatsioon soodustab ettevõtlust ja inimeste kaasamist. Näiteks erinevad andmebaasid – autoregistritest kuni pensioniregistriteni. Meid on 1,3 miljonit, aastas tehakse riigi hallatavatesse andmebaasidesse 600 miljonit päringut. Seda taset ei ole mitte üheski riigis ja see on võimalik ainult seepärast, et suur osa nendest andmetest on kastutavad kõigile.

See on üks punkt, millest ka GUILD-il kõneleti. Igapäevaselt on vaja laiendada andmekaeve ja andmeanalüüsi võimekust ning see muutub järjest enam oskuseks nagu näiteks rattasõit või inglise keele oskus.

Avatud info olukorras muutub andmekaeve oskus üheks kohustuslikuks täiendavaks oskuseks, sõltumata sinu erialast.

Millest GUILD-il veel räägiti? Loe homsest Eesti Päevalehest!

.