Brigaad või mis tahes alaline üksus pole tänapäeval kunagi see kehand, mis lahingusse läheb. See võib olla brigaadi raamistik, terve brigaad ei lahku kunagi. Teisalt, sõltuvalt operatsiooni iseloomust on sinna tavaliselt juurde antud tuletoetusvahendeid, luurevahendeid, mistahes tehnilisi üksuseid, mis pole brigaadi enda orgaanilises struktuuris. Jah, selles mõttes võib hinnata küll, et kui kavatsetakse liigutada umbes brigaadi suurust üksust, siis selle ettevalmistused võiksid tõesti nii kaua aega võtta. Kui brigaadi koosseisust tahetakse välja võtta paar kompaniid või pataljon, siis selle liigutamine võib olla kiirem. Õhudessandi puhul on alati küsimus, kas lennuvahendid on brigaadi enda paiknemiskohas või tuleb need oma kodulennuväljalt viia brigaadi paiknemiskohta ja siis peale laadida ja suunduda operatsioonialale. Mida suuremat üksust ja mida kauem kavatsetakse kasutada, seda nähtavamad on ettevalmistused ja seda rohkem võtavad need aega. 2008. aasta Georgia sõja ettevalmistused kestsid kuid, operatsiooni ennast harjutati terve seeria väliõppuste käigus enne, kui ühel hetkel langetati langetati poliitiline otsus siseneda.

Kui mõne päevaga on võimalik viia Narva jõe taha ütleme pataljoni suurune üksus, siis see ei kõla ju väga ülekaaluka, ohtliku väena?

Jällegi, mis võiks olla selle operatsiooni eesmärk? Narva ise konventsionaalse sõjapidamise mõttes ei kujuta endast väga väärtuslikku sihtmärki. Ajakirjanduses on mängitud Toompeale dessandi tegemise stsenaariumiga, aga mida sellega saavutada tahetaks? Sõda on poliitika jätk teiste vahenditega. Mis on see poliitiline eesmärk, mida tahetakse saavutada?

Kui see helikopteridessant tuleks, siis selle dessandi enda laskemoonavaru jätkuks paariks päevaks?

Õhudessandi puhul veel vähem, sest põhimõtteliselt saavad nad kaasas kanda seda, mis neil endal küljes on. 24 tundi. Võib-olla 48 tundi. Selle aja jooksul peab vastaspool suutma lahendada varustuse ja moona järeleveo küsimuse. Kui kellelgi on illusioon, et Toompea lossi vallutamine kahe kompanii õhudessantväelastega annab mingi sobiva poliitilise tulemuse, siis õnn kaasa. Esimeses etapis võivad nad selle saavutada, aga edasi? Kaks kompaniid ei ole kindlasti piisavalt suur üksus, et isegi Toompea lossi hoida, rääkimata mingite territooriumite kontrollimisest. Eesti 45 000 km2 okupeerimine ja enda kontrolli all hoidmine eeldab märkimisväärse suurusega maaväekontingenti, sest tuleb okupeerida transpordisõlmed, poliitilised keskused ja neid ka enda käes hoida. Sellise suurusega väegrupeeringu ettevalmistamist varjata pole võimalik.

Loe pikka intervjuud kaitseuuringute keskuse teaduriga homsest Eesti Päevalehest!