Foto: Vladimir Fedorenko, RIA Novosti

Tegemist on ainukese riigiduuma saadikuga, kes julges hääletada Krimmi okupeerimise vastu – ja nüüd elab ta Kiievis vabatahtlikus eksiilis. Venemaale ootab ta ei midagi vähemat kui tööliste revolutsiooni.

Venemaal tahetakse hakata piirama kodanike õigust riigist lahkuda (vt ka Anton Aleksejev „Venemaal viibimine kui karistus”, EPL 30.5). Mis te arvate, kas see seadus võetakse tõesti vastu?

Kindlasti. Mul on selline teooria, et nende sammude siht pole mitte väljasõidu piiramine, vaid vastupidi – et kõik poollojaalsed kodanikud minema sõidaksid. Vladimir Putin ja tema meeskond pidasid kogu keskklassi – nii loovklassi kui ka ettevõtjaid – tükk aega oma võimu tugisambaks. Ometi näitasid 2011.–2012. aasta meeleavaldused, et see klass osutus täiesti ebalojaalseks. Ainus, kellele Putini seltskond toetuda saab, on marksistliku terminoloogia järgi lumpenproletariaat. Inimesed, kes sõltuvad riigieelarvest.

Selles olukorras teeb ta kõik võimaliku, et aktiivne, aga ebalojaalne osa elanikkonda kuskile ära kaoks. Stalini ajal oleksid nad laagritesse saadetud. Kuna Stalini aega enam pole, siis sunnitakse neid lahkuma. Igaühele antakse lihtsalt mõista, et parem sõitke enne kui hilja.

Loe pikka intervjuud homsest Eesti Päevalehest!