Osa inimesi kardab, mis juhtub pärast Putinit, sest võimalik mantlipärija võib olla veelgi radikaalsem, eriti arvestades Venemaal üha rohkem levivat rassismi.
See hirm on põhjendatud ja Venemaal levib suhtumine, et Putin on küll halb, aga vähemalt me teame, mida talt oodata. Võtame kasvõi Putini vastase Aleksei Navalnõi. Ta on väga populaarne, aga natsiideoloogiast pimestatud ja mulle kui mittevenelasele (Tlostanoval on usbeki juured – R. A.) teeb see muret. Tegelikult on veel teinegi oht: Venemaal on nn siloviki, siseasjade ja sõjaväega tegelevad inimesed. Kui nemad võimule tulevad, võib tekkida midagi huntalaadset. Aga ma arvan, et Putini režiim hakkab läbi saama, seda on tunda.

Venemaast mõne piirkonna eraldumine tundub ebareaalne. Krimm on Venemaa käes ja sõda Ukrainas on kestnud juba aasta aega…
See tähendaks mõistagi sõjalist konflikti, ent majanduskriis jõuab peagi punkti, kust ei ole tagasiteed. Kui riik ei suuda enam pensione või õpetajatele ja arstidele palka maksta, tulevad inimesed tänavale. Ja kui läheb nii nagu 1990-ndatel, kui sõjavägi ei olnud riigi poolel, võib kõike juhtuda… Muidugi ei ole see hea stsenaarium.

Mis oleks hea stsenaarium? Näete te mõnda?
Kahjuks mitte.

Aga kui teie kirjeldatud konfliktid peaksid puhkema, siis mis juhtub naiste õigustega, teie põhilise uurimisteemaga?

Mitte midagi head. (Naerab.) Juba praegu on naisliikumised keelatud, sest need käivad välisagentide seaduse alla.

Vene politoloog Madina Tlostanova on Venemaa rahvamajanduse ja avaliku halduse akadeemia filosoofiaprofessor. Tlostanova tegi 1. juunil peaettekande võrdõigusvoliniku kantselei korraldatud konverentsil „Saatused ja staatused. Soolisuse mõtestamine postsotsialistlikus Eestis”. Konverents toimus Norra 2009.–2014. aasta toetuste toel.