Heiki Soodla selgitab, et kuna sisetulekahju areneb keskmiselt viis minutit, siis on kohaletulnud meeskonna eesmärk püüda piirata tulekahju levikut ja päästa inimesi. Tuli on kohalejõudmise ajaks juba kahju teinud.

Kui kiiresti areneb siis üks sisetulekahju, kui näiteks küünal või sigaret süütab diivani?

Sisetulekahjude arengu keskmine aeg on viis minutit.

Areng oleneb hapniku juurdevoolust. Kui hapnikku juurde ei tule, läheb tulekahju puhkefaasi ja võib isegi ära kustuda. Kui nüüd avada uks või läheb aken katki, võib toimuda plahvatus, kui gaasid on süttimisväljas ehk kuumusega üle 300 kraadi. Uksed tuleb igal juhul kinni panna, sest see takistab nii mürkgaaside levikut kui ka tulekahju arengut.

Tänapäeva plastaknad nii naljalt enam ei purune – nii et sisetulekahjude aeg on pikenenud. See aga tähendab, et päästjatele on läinud töö keerulisemaks.

Kõigepealt tulekahju avastatakse, siis sellest teatatakse ja päästjad sõidavad välja ning jõuavad kohale. See kõik teeb kokku rohkem kui viis minutit. Mida siis veel päästa?

Praktiline elu näitab, et enamasti on tulekahju juba sellises faasis, kus kahju on juba tekkinud ja seda ära hoida pole enam võimalik. Saab takistada tulekahju levikut kõrvalistele ruumidele ja päästa elusid.

Eramajade puhul on suurem tõenäosus, et sisetulekahju areneb välistulekahjuks?

Piirkondades, kus pääste-autode kohalesaabumise aeg on suhteliselt pikk, siis tõenäoliselt on tulekahjud arenenud välistulekahjuks. Sel juhul on vara päästmise võimalused minimaalsed. Saab päästa kõrvalhooneid.

Paar aastat tagasi põles Nõmme turg üpris kiiresti ja suurelt maha. Miks?

See oli muinsuskaitse all olev puitehitis ja kui sellised hooned põlema lähevad, siis nad põlevadki nagu säraküünlad. Selles suure halli tüüpi hoones oli põlemiseks vajalikku hapnikku üüratu kogus.
Esimese meeskonna saabudes oli tegu juba lahtise välistulega – aknad olid katki ja leek tuli välja. See põlevgaas, mis sisetulekahjudel tekib, oli juba süttinud põlema. Gaasi kogus oli nii meeletult suur, et ta sisuliselt haaras kogu pinna tule alla. Meeskond jõudis üpris varakult kohale, aga kuumuskiirgus oli seal nii suur, et nad võisid ju veejoad peale suunata, kuid see vesi ju lihtsalt aurustub.

Kui tule levik on nii kiire, siis kas on üldse mõttekas muretseda vara kahjustuse pärast?

Päästevaldkonnas on prioriteedid paigas – esmajärjekorras on inimelu pääste. Kui see on teostatud, siis hakatakse tegelema varaga. Mõnikord aga pead sa hoone kustutamisel tegelema samal ajal vara päästmisega, et inimelud säiliksid. Näiteks kui kortermajas põleb üks korter, siis on oht, et tuli levib ka kõrvale.

Mida peaks põlengu avastaja kõigepealt tegema?

Esiteks on iga inimese kohus ennetada tulekahjusituatsiooni. Kui tulekahju on tekkinud, siis see näitab juba kusagil viga.

Tulekahju algfaasis on võimalik reageerida tulekoldele ise. Näiteks kui diivani peale on kukkunud sigaret või on küünal ümber läinud. Esimesed paar minutit on võimalik lämmatada see tekiga, ämbri veega või millega iganes. Aga kui tulekahju on arenenud selliseks, et tuppa on tekkinud mürkgaas ja põlevaine ning see gaasipadi on lae all põlema süttinud, siis temperatuur tõuseb ruumis hetkega sadu kraade. Viimase minutini on võimalik selles samas ruumis veel ka hingata, sest põranda lähedal on tekkinud täiesti hingatava õhuga alarõhk. Kuni süttib põlema see gaasipadi.

Kui te ootate veel viis minutit, siis on vaja tuppa saata terve päästemeeskond ja tekib tohutu inim- ja varaline kahju.

Komandode kinnipanek pole kindlustatud kodude arvu tõstnud

„Otsest seost päästekomandode sulgemise ja kodukindlustuse sõlmimise vastu suurema huvi tekkimise vahel ei saa täna küll tuua,” lausus Ergo kindlustusdirektor Sven Freiberg. „Tasub  õppida teiste vigadest – viimastel aegadel toimunud tuleõnnetuste puhul on vaid mõnel perel olnud kodukindlustus.”

Ifi kommunikatsioonijuhi Rain Porsi sõnul suureneb kindlustatud kodude arv stabiilselt, kuid väga aeglaselt. Pooled kindlustatud kodudest on seotud eluasemelaenudega. „TNS Emori uuringu väitel on 60% kodudest kindlustamata ja ei usu, et päästekomando puudumine kedagi väga kindlustama sunniks või suunaks,” lisas Porss.

Urmas Kivirüüt Salva Kindlustusest tõi peale teadmatuse ühe kindlustamata jätmise põhjusena esile väikse maksevõime. „Enamik uusi kliente lisandub siiski laenuandja survel,” sõnas Kivirüüt.