Lennart Meri nimi on tihedalt seotud maridega, kes me peame oma keelt sugulasrahvaste paljude sidemete hulgast kõige lähedasemaks ja siduvamaks.

Me leiname Merit mitte ainult sellepärast, et ta oli riigipea. Nii nagu sajandite jooksul Mihkel Veske, Aleksander Perk, Konstantin Päts, Paul Ariste, on ka Meri olnud mari ja eesti rahva helisevaks kandlekeeleks. Kuigi eesti inimeste ja maride vahelised erinevused on aja jooksul süvenenud, pole sugulusside ja ühine päritolu kuhugi kadunud.

Üle 100 üliõpilase

Alates 1992. aastast on mari neide ja noormehi peaaegu igal aastal Eesti kõrgkoolidesse õppima võetud. Sidemed ei ole katkenud tänapäevani. Üle 100 mari üliõpilase meenutab Eestis oldud aegu hea sõnaga ja tänab võimaluse eest astuda suurele teele.

Igaveseks jääb maride mällu soome-ugri rahvaste IV maailmakongressi aegne pildistamishetk Estonia teatri ees. Marid kogunevad trepiastmeile, et pilti teha. Äkki hakkab kõrval olevast rühmast erksalt meie poole liikuma üks pikemat kasvu vanem härra. Siis taipame – president Lennart Meri! Ja avaldab soovi koos maridega pildistada! Seda pilti hoiame kui reliikviat kongressi ühest unustamatust hetkest. Öeldakse, et saatus viib kokku.

Elukataklüsmid tõid noore Lennarti Teise maailmasõja lõpus Marimaale, Jaranski linna. Ta õppis seal keskkoolis, tutvus vene ja mari lastega, vestles, sõbrunes, mängis… Ilmselt ei möödunud sellised kokkusaamised jälgi jätmata. Vahest just nende inimeste keskel olemine hakkas teda tulevikus üha tihedamini teele kutsuma. Lennart on õppinud, uurinud, kirjutanud ja jaganud oma teadmisi maailmale. Tal on mitmeid kirjutisi ka maride kohta.

1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses, kui Meri töötas režissöörina Tallinfilmis, käis ta kaks korda Marimaal. Saatus viis ta kokku tulevase mari professori, keeleteaduse doktori akadeemik Ivan Ivanoviga. Sellest kujunes eluaegne tugev sõprus. Akadeemikule meenub filmimisaegadest palju häid ja lõbusaid seiku.

“Linnutee rahvas”

Nii ajalooliselt kui ka aja hõngu säilitamise seisukohalt on maridele eriti tähtsad Lennart Meri kaadrid mari pulmast filmis “Linnutee rahvas”.

Lennart Meri talenti, tehtud tööd, usina tegevuse vilju saab ainult imetleda. Tema kui kirjanik ja riigijuht jääb alatiseks innustama. Ta ise rajas oma tee ja on olnud oma saatuse sepp. Temast sai rahva poolt lugupeetud inimene nii välisministrina kui ka presidendina.

Mul on olnud õnn Lennart Meriga mitu korda kohtuda, tervitada, kätt suruda: 1996. aastal Kadriorus soome-ugri kirjanike vastuvõtmisel, 22. veebruaril 2001 Marjamaa Risti V klassi ordeni kättesaamisel.

Igal inimesel on vabadus tõl-gendada asju omamoodi. See-pärast kõlab perekonnanimi “Meri” mulle nagu “merja” (“mari”). Hüvasti, meie vanem vend! Olgu muld sulle kerge!