Siim Kallasele eile esitatud küsimused puudutasid just miljardigarantiid. Foto: Eero Vabamägi

Vähe sellest, et Siim Kallas hoiab kõrvale Eesti Päevalehe ettepanekust lähemalt selgitada, milleks sooviti 1995. aastal tema juhitud keskpangas kasutada 100 miljoni (1,3 mld krooni) USA dollari suurust garantiid. Ka praeguste koalitsioonikõneluste käigus kommenteerib ta ammust tehingut väga napisõnaliselt.

Eile pärast Reformierakonna juhatuse koosolekut küsisid ajakirjanikud taas garantii kohta, kuid Kallas lubas põhjalikke selgitusi anda alles siis, kui on veendunud oma allkirjade ehtsuses neil paberitel. „Ärge seda teemat liiga suureks pidage. Kui 20 aastat hiljem tuleb keegi mingeid koopiaid pakkuma, tuleb esmalt neile dokumentidele peale vaadata ja alles siis saab otsustada,” ütles Kallas.

Eesti Panga toonaselt presidendilt Kallaselt ootab selgitusi ka ühing Korruptsioonivaba Eesti, kes märkis oma eilses avalikus pöördumises, et kõrgesse ametisse pürgiv isik on kohustatud oma varasemat tegevust ammendavalt valgustama.

„Meie hinnangul ei vähenda selle teema käsitlemise olulisust see, et praegu teadaolevate andmete kohaselt ei ole Eesti Pank ega Eesti riik saanud garantiide väljastamisega seoses varalist kahju,” ütles ühingu juhatuse esimees Jaanus Tehver. Ta selgitas, et oluline on välja selgitada, kas garantiid võidi erahuvides ära kasutada. „Kui selgub, et tehingutest saadi ka tegelikku kasu, siis võivad tehingutel olla avaliku võimu erahuvides kuritarvitamise ehk korruptsiooni tunnused.”

Vastuseta küsimused

Korruptsioonivaba Eesti soovib teada: kas Siim Kallas kinnitab, et kõnealuseid garantiisid pole tegelikkuses ühegi lepingu või muu nõude tagamiseks kasutatud? Kas Eesti Pank sai 100 miljoni USD mahus kümneaastase garantii andmise eest tasu ja kui mitte, siis miks sai garantii saanud ettevõte Eesti Pangalt väärtusliku garantii tasuta? Kas Siim Kallas kinnitab, et ta pole kõnealuste garantiide ega nendega seotud tehingute tulemusel saanud mingit isiklikku kasu ja et seda ei ole saanud ka ükski teine isik Eestis ega välismaal?


Eesti Päevaleht otsib endiselt vastuseid:

-- Milline tehing pidi olema Eesti Panga antud 100 miljoni USA dollari suuruse garantii taga ehk teisisõnu, mille jaoks Eesti Pank garantii andis?

-- Mis ettevõtted on või olid garantiiga seotud dokumentides nimetatud Condor Trading International ja Volga Investment Development Corporation? Kes olid nende omanikud ja millega nad tegelesid?

-- Miks ei teadnud plaanitud tehingutest midagi Eesti Panga nõukogu toonased liikmed ega peaminister?

-- Miks ja kuidas said pangagarantiide volitatud isikuteks kurikuulus ettevõtja Leonid Apananski, Iisraeli advokaat Ran Gazit ja Michael J. Cunningham?

-- Miks ei leia Eesti Pank oma arhiivist selle kohta enam ühtegi dokumenti ega viidet?

-- Kui garantiide aluseks olnud tehing ei toimunud, siis millistel asjaoludel ja kelle sekkumise tõttu see ära jäi?

-- Kuidas on võimalik, et Siim Kallas ei mäleta 100 miljoni dollari suuruse pangagarantii kohta midagi?


Andke teada

Eesti Päevaleht ootab vihjeid kõigilt lugejatelt, kes oskavad 100 miljoni dollari garantiikirjade loosse rohkem selgust tuua. Selleks palume võtta ühendust kas aadressil kristjan.pihl@epl.ee või holger.roonemaa@epl.ee.