Hea teadustava kokkuleppele kirjutasid ülikoolide ja teadusasutuste esindajad alla juba 2017. aastal. Muu hulgas lepiti sellega kokku, et asutused loovad heade teadustavade rikkumisest teavitamiseks selged suunised. Foto: Õnne Allaje, Tartu ülikooli eetikakeskus

„Meil [Tartu ülikoolis] on nii, et kui on plagiaadijuhtum, siis on eksmatt ja kohe,” ütles Tartu ülikooli professor Marju Lauristin ETV valimisstuudios päeval, mil lahvatas tema erakonnakaaslase Rainer Vakra plagiaadiskandaal. Lauristin nimetas asjaolu, et Tallinna ülikool ei suutnud aastate eest Vakrat juhendada ega vahele astuda, kurvaks ja häbiväärseks.

Vähem kui 24 tundi hiljem avaldas Eesti Päevaleht loo, milles ajakirjanikud süüdistasid plagiaadis Tartu ülikoolis kaks magistritööd kaitsnud Anastassia Kovalenkot. Nii Vakra kui ka Kovalenko juhtum näitavad, et võimaliku teaduseetika reeglite rikkumise avastajaks ja näpuga näitajaks saab olla ülikooliväline isik.

Eesti Päevaleht pöördus ülikoolide ja teadusasutuste poole palvega saata link dokumentidele, kust leiab suunised võimalikust teaduseetika põhimõtete rikkumisest teatamiseks, nimed või ametid, kellele teatada hea teaduseetika põhimõtete rikkumisest, ning rikkumiskahtluse menetlemise korra koos sanktsioonidega.

Avalehele
4 Kommentaari