III pensionisamba ohver: loll saab kirikuski peksa
„Olin loll, panin raha kolmandasse pensionisambasse,”
nendib pensionär, kes sai 20 000 krooniga
vastu pükse – vanaduspõlveks investeeritud summa
kahanes viie aastaga poole võrra.
Eini Lepa on töötav pensionär, 76 aastat vana. 2005. aastal sõlmis ta Swedbankiga kolmanda pensionisamba lepingu. Alates 2006. aastast maksis ta iga kuu umbes 10% palgast ehk 1500 krooni tuleviku hüvanguks. Fondiks oli V3, üks riskantsemaid.
Lepa rääkis, et jõudis 70-aastasena kolmanda, riskantse pensionisambani reklaamide ja pangaametnike lobitöö tagajärjel. „Pangas näidati: V3 aktsiafondil on kõige suurem tootlus, loomulikult ei räägitud, et V3 on mõeldud pikaajaliseks investeeringuks,” meenutas Lepa. Pangast väideti Eesti Päevalehele, et suuri riske sisaldavat soovitust pensionärile ei antud. Aga kes tagantjärele kinni võtab – sõna sõna vastu.
„Ma ei süüdista panka, pangaametnikud peavadki oma tööd tegema, fonde soovitama,” rõhutas Lepa. Aastal 2005, kui leping sõlmiti, kasvas majandus kiirelt, Swedbanki fondid kosusid umbes 20% aastas. Lisaks sai klient fondi pandud rahalt tagasi 26% tulumaksu.
Tulumaks või kulumaks
Kui majandus hakkas langema, nägi Lepa, et kuigi ta kandis iga kuu üle 1500 krooni, kasvas pensionifondi väärtus ainult 1200 krooni võrra. „Kokku olin selleks ajaks fondi „investeerinud” 40 000 krooni,” selgitas ta.
Nördinud pensionär otsustas mullu panka vahetada ja viis sambasse kogunenud raha selle aasta hakul LHV panka. Selleks ajaks oli summa kahenenud vanas rahas 25 034 krooni ehk 1600 euroni.
Paraku ei toonud pangavahetus sambasse lisa. Kui Lepa oli LHV-s kaotanud veel umbes 60 eurot, otsustas ta kogu summa välja võtta. „Kuna olin kolmandasse sambasse „investeerinud” vähem kui viis aastat, tuli mul riigile tasuda veel 21% tulumaksu,” rääkis Lepa. Seda peab ta totraks, sest tulumaksu tuleks maksta tulude pealt. Kui aga 40 000 kroonist jääb järele 20 309 krooni ja 29 senti ehk 1298 eurot, siis kus tulu on?
„Mõistsin raha välja võttes, et kaotan veelgi, aga vähemasti on asi ühel pool, ei pea iga päev uute kaotuste pärast närveerima,” kommenteeris pensionär oma otsust.
„Sellegipoolest ei süüdista ma pankasid, kes teevad oma tööd. Olen pahane Eesti riigi peale, kes peaks oma kodanikke enam kaitsma. Meil pole kontrolli, kuidas pangad pensionirahaga ümber käivad, milliseid tehinguid teevad,” võttis Lepa juhtumi kokku. Ta lisas, et teised võiksid tema loost õppida, kas ikka tasub seitsmekümnesena pensionifondidega tegelda. „Loll saab kirikus ka peksa,” nentis ta.
Hämmingus inspektsioon
Palusin juhtumit kommenteerida finantsinspektsioonil. Esmalt oldi telefoni otsas tükk aega tummad, kui kuuldi, et pank sõlmis 70-aastase inimesega lepingu kõige riskantsemasse fondi investeerimiseks. Selline käitumine ei pruugi olla kooskõlas hea pangandustavaga.
Ametliku, kirjaliku vastuse lähetas finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm. „Vabatahtliku kogumispensioni ehk III samba pensioni olemust arvestades on siin vastuolu investori ja temale pakutud pikaajalise pensionitoote vahel,” seisab seal.
Nõmme selgitusel on vabatahtlikud pensionifondid eelkõige mõeldud pikaajaliseks raha kogumiseks. Just pikk investeeringuperiood peaks aitama ületada suuremaid finantskriise.
„Üldjuhul hakkab 70-aastane pensionikoguja investeeringutest väljuma ja kogutud raha kasutama, mitte ei liitu pensionisammastega. Teine põhimõte peaks olema, et juba enne pensioniiga, rääkimata pensionieast, oma raha investeerides enam suuri riske ei võeta. Vastupidi: riske järk-järgult vähendatakse, mistõttu olulises osas aktsiariski sisaldava pensioniplaaniga liitumine on küsitav,” hindas Nõmm.
„Põhiküsimus on, kuidas jõuti lepinguni, kus eri fondide seast valiti välja kõige riskantsem. Kui Swedbank ei ole seda ebakõla pensionikogujale varem selgitanud ja viimane ei ole teadlikult soovinud suuremaid riske võtta, siis võlgneb pank selgituse,” märkis ta.
Müüakse nagu saia
Tõesti, pank tutvustab praegu V3 fondi nii: „[---] sobib investorile, kes [---] teab, et fond võib teenida nii kasumit kui ka kahjumit, ning on valmis osaku väärtuse oluliseks kõikumiseks [---]. Seetõttu sobib fond pigem noorematele investoritele, kellele väljamaksed fondist ei ole lähiajal vajalikud.”
Swedbanki pressisesindaja Mart Siilivask kommenteeris: „Arvestades kliendi vanust ei soovitatud talle kindlasti fondi V3, pigem oli see V1 kui tunduvalt vähem riskantne. Täna on meil klientide riskide hindamine oluliselt põhjalikum, mis peaks välistama ka selliste juhtumite tekke. Soovitame klientidel oma investeeringud aeg-ajalt üle vaadata, konsulteerida panga töötajaga ning pidada nõu järgmiste sammude üle.”
LHV pank, kus Lepa samuti oma pensionifondi hoidis ja raha kaotas, keeldus üldse kommentaarist. Turundus- ja meediasuhete juht Andres Kask selgitas, et pank ei saa kommenteerida, kas üks või teine isik on nende klient või mitte.
Loo kirjutamise ajal jäi silma reklaam ajalehes, mis teatas: „Pensionär või visionäär – III samba pension on mõeldud just sulle.”
„Pensionifondide probleem on selles, et neid müüakse nagu saia poes, ka mulle on pakkunud pensionifonde tellerid ja müügimehed, kellel investeerimise põhitõed veel selged ei ole,” kommenteeris toimetusele teada olev, kuid pankade pahameele kartuses anonüümsust palunud finantsajatundja.
Swedbank: nüüd hindame riske
„Täna tuleb kõikidel enne kolmandasse sambasse investeerimist täita põhjalik riskiküsimustik, mis arvutab erinevate asjaolude (sh ka kogumisperioodi pikkus) baasil välja inimesele sobiva riskitasemega lahenduse. See aitab täiendavalt vältida olukorda, kus inimesed valivad enda riskitaluvusest kõrgema riskiga fondi, mis võib lühematel perioodidel ebasoodsate turuarengute korral arvestatavat negatiivset tootlust näidata. Varasemast ajast kolmanda samba lepingut omavatel inimestel, kes pole enda investeerimisstrateegia valiku õigsuses kindlad, soovitame nõu saamiseks ja riskiküsimustiku täitmiseks panga poole pöörduda,” selgitas pressiesindaja Mart Siilivask.
Mis on kolmas sammas?
Kolmandaks sambaks nimetatakse täiendavat kogumispensioni. Teine sammas ehk kogumispension on alates 1983. aastast sündinud inimestele kohustuslik, kolmas sammas on kõigile vabatahtlik. Fondide kaudu täiendavat pensioni kogudes on teoreetiliselt võimalik pika aja jooksul rohkem teenida, kuid garantiid tulususele ei anta.
Praegu on Eestis registreeritud 13 täiendavat pensionifondi. Sissemaksete suuruse saab klient ise määrata ja seda on võimalik hiljem muuta. Sissemaksetelt saab 21% tulumaksusoodustust juhul, kui need ei ületa 15% inimese brutosissetulekust või (alates 1. jaanuarist 2012) 6000 eurot.
Kogutud summa võib soovi korral välja võtta igal ajal, kuid tulumaksusoodustuse õigus tekib alles pärast 55-aastaseks saamist või täielikult ja püsivalt töövõimetuks jäämist – senikaua tuleb tasuda summalt 21% tulumaksu. Kui inimesel on juba tekkinud õigus saada tulumaksusoodustust, aga osakute omandamisest on möödunud vähem kui viis aastat, tuleb väljamaksetelt ikkagi tasuda 21% tulumaksu.
Kui osakute omandamisest on möödunud rohkem kui viis aastat, hakkab kehtima 10% tulumaksumäär. Väljamaksed on tulumaksuvabad ainult juhul, kui sõlmida elukindlustusseltsiga leping, mille järgi makstakse raha välja regulaarselt mitte harvem kui kord kvartalis pensionäri elu lõpuni.
