Ilmaennustus muutub täpsemaks

Ühistöö Euroopa ilmaennustuskeskusega muudab prognoosid täpsemaks Põllumehed vajavad täppisennustusi, et efektiivsemalt põldu väetada

Eesti ilmaprognoosid muutuvad märgatavalt täpsemaks, kui Eesti ühineb tõenäoliselt järgmisel aastal Euroopa ilmaennustuskeskusega.

“Keskkonnaministeerium toetab ühinemist, aga valitsus peab alla kirjutama vastavale lepingule,” ütles Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi peadirektor Jaan Saar eile. Saar loodab, et Eesti ühineb Euroopa ilmaennustuskeskusega juba järgmisel aastal.

Eesti sisseastumismaks on 1,5 miljonit krooni ning lisaks tuleb igal aastal maksta liikmemaksu.

Jõgeva sordiaretusinstituudi direktor Mati Koppel oli veendunud, et põllumajanduses vajatakse üha enam prognoose konkreetse piirkonna kohta ning järgmiseks päevaks. “Põllumeest huvitab näiteks, kas homme hakkab vihma sadama või ei, kas ta saab kalli väetise põllule laotada. Kui vihm väetise kohe ära uhub, saab põllumees mitukümmend tuhat krooni kahju,” tõi Koppel näite lokaalsete lühiajaliste prognooside vajalikkusest.

Eesti Meteoroloogia ja Hüd-roloogia Instituut korraldas eile Tallinnas konverentsi “Kliima ja põllumajandus”.

Konverentsil räägitust kokkuvõtet tehes ütles Saar, et Eesti kliimat mõjutavad globaalsed muutused. “Kas kliima soojenemine on tingitud inimese tegevusest või looduslike olude muutumisest, ei ole teadlastele veel selge,” nentis ta.

Rahvusvahelise meteoroloogiaorganisatsiooni ülemaailmse kliimaprogrammi direktor Ken Davidson rõhutas samuti kliima globaalse jälgimise tähtsust. Küsimusele, kas Iraagi konflikti käigus süüdatud naftapuuraugud võivad põhjustada ka Eestis avalduvaid ilmamuutusi, vastas Davidson eitavalt. “Lahesõja ajal võis pärast Kuveidi naftaväljade põlenguid täheldada atmosfääri jahenemist, kuid praegu ei ole põlengud nii ulatuslikud, et see mõjutaks ilma Eestis,” ütles Davidson.