Heinike Heinsoo sai äsja valmis vadja keele lugemiku ehk „Vadda sõnakopittõja” Foto: Jassu Hertsmann
„Ämme-üvä, missi sillõ on nii suurõd silmed?” – „Nii viittä on parõp sinnua nähhä.” – „A missi sõllõ on mokomõizõd suurõd kõrvõd?” – „A näijeka miä kuulõn sinnua uvässi. Mia õõn vana, en kuulo i seneperäss kazvotin enelle suurõpad kõrvõd.” Tähelepanelikum lugeja peaks mõistma, et see on dialoog Punamütsikese ja vanaemaks maskeerunud hundi vahel. Sellest sarnasemalt kirjutatud Punamütsikese lugu ei leia ühestki teisest keelest, sest äsjaesitatud vadja keel on eesti keelele kõige lähedasem – sarnasem veel kui soome keel.

Raamat, millest laused pärinevad, on äsja Heinike Heinsoo valmis kirjutatud vadja keele lugemik ehk „Vadda sõnakopittõja”. See on maailma esimene raamat, kust õppida vadja keelt, millel ametlikult kirjakeelt ei eksisteerigi. Raamatu esimeses pooles on ports jutte ning raamatu teine osa koosneb grammatikast ja viiekeelsest sõnaraamatust (vadja-soome-eesti-vene-inglise).

« Avalehele 51 Kommentaari